Gaýhar Tanasheva nege depýtattyq mandatsyz qaldy?

Foto:Parlam.kz

Qazaqstan Halyq partııasynyń atynan Májiliske saılanǵan depýtat Gaýhar Tanasheva 14 qańtar kúni depýtattyq ókilettiginen aıyrylǵany týraly qandastar.kz jazdy.

Sonymen, eks depýtat kim, qandaı bastamalarymen el esinde qaldy?

Massaget.kz saıtynyń jazýynsha, Gaýhar Shaımerdenqyzy 11 balanyń anasy. Kópbalaly ana eldegi demografııalyq máselelerge jıi den qoıyp, byltyr maýsymda qazaqstandyq balalarǵa 70 myń teńge áleýmettik tólem tóleýdi usynǵan edi.

«Nege Qazaqstanda bala týýdy yntalandyrmasqa? Bul bolashaqta kópbalaly otbasy bola alatyn jastarǵa baǵyttalýy kerek. Bala sanyna qaramastan, kópbalaly otbasy ma, kópbalaly otbasy emes pe, otbasyndaǵy bir balaǵa – 70 myń berilýi kerek. Bir balańyz bolsa da, sizge 70 myń teńge berilsin. О́ıtkeni siz osy Otanǵa qyzmet etetin, ony qorǵaıtyn, osynda jumys isteıtin, salyq tóleıtin, elimizdi damytatyn Qazaqstan azamatyn dúnıege ákeldińiz. Sondyqtan biz árbir adamdy baǵalaı bilýimiz kerek», – degen bolatyn ol.

Alaıda sol kezde depýtattyń saýalyna «shyǵyny kóp norma» degen jaýap berilip, aıaqsyz qaldy.

2023 jyly Gaýhar Tanasheva «Otbasylyq kapıtal» baǵdarlamasyn iske asyrý týraly bastama kótergen edi. Depýtat elimizde 550 myń kópbalaly jáne erekshe balalardy tárbıelep otyrǵan 107 myń otbasy baryn alǵa tartyp, tórtinshi balasy dúnıege kelgen otbasylarǵa 2 mln 300 myń teńge berý (birjolǵy tólem) týraly usynys aıtqan bolatyn.

«Demografııany kóterip jatqan kópbalaly otbasylardyń birazy kedeıshilikte ómir súrip jatyr. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan beri halyq sany 20 mıllıonǵa, ıaǵnı 32 jyl ishinde 4 mln adamǵa ǵana kóbeıdi. Qazaqstan Halyq partııasy frakııasynyń depýtattary otbasynda tórtinshi bala dúnıege kelgende nemese otbasyda erekshe bala bolsa 5 000 dollar (2 mln 300 myń teńge) mólsherinde «Otbasylyq kapıtal» baǵdarlamasyn iske qosýdy usynady», – degen edi ol.

Gaýhar Tanasheva 2023 jyly Almaty, Shymkent, Qonaev, Talǵar qalalaryna baryp, Jambyl, Túrkistan, Jetisý oblystaryn aralap shyqqan. Atalmysh aımaqtardaǵy aýdan-aýyldardy aralap, halyqpen tildesip, birneshe máselelerdi tizip shyqqan edi.

Depýtat óńirlerdegi mektepter men aýrýhanalarǵa kúrdeli jóndeý qajet degendi alǵa tartyp, sharýalarǵa jaıylymdyq jer jetispeıtinin jarııalady. Buǵan qosa kópbalaly jáne áleýmettik qorǵalmaǵan otbasylar ataýly áleýmettik kómekke qol jetkize almaı júrgenin málimdedi. Sonymen qatar medıına salasy qyzmetkerleriniń jalaqysynyń mardymsyzdyǵyna nazar aýdardy.

«Úkimet jumysyn josparly hám júıeli uıymdastyrsa, qazirgideı kemshilikter bolmas edi. О́kinishke qaraı, bizde bulaı emes. Sybaılas jemqorlyqtyń saldarynan halyqqa aqsha jetpeıdi. Atqarýshy bılik mindetin minsiz atqarsa, kóptegen máseleler ózdiginen sheshiletin edi», – degen edi ol sapar barysynda.

Budan bólek, osy sapary barysynda Jetisý oblysy Shymyr aýylynyń M.Mámetova atyndaǵy orta mektebiniń kúrdeli jóndeýden ótpegenin jáne jergilikti atqarýshy organdar jóndeý jumysyna aqsha tappaı otyrǵanyn jarııalaǵan edi.

Depýtattyq qyzmetinen ketpes buryn Gaýhar Tanasheva jeltoqsannyń 25-i kúni Májilis otyrysynda ótkir pikir aıtyp, sońǵy saýalyn joldaǵan edi.

«Bıligi halqyn aıamaǵan elde ilgerileý múmkin emes. Jurt balasyn qalaı asyraryn, qaryzyn qalaı óterin bilmeı, erteńgi kúnnen qorqyp ómir súredi. Halyqtyń 80 paıyzdan astamy qaryzben ómir súredi. Mundaı jaǵdaıda patrıotızm men damý týraly aıtý qıyn», – degen edi ol.

Gaýhar Tanasheva – 1974 jyly 29 qarashada dúnıege kelgen. 1992-1998 jj. – S.J.Asfendııarov atyndaǵy Qazaq memlekettik medıına ýnıversıtetin támamdaǵan. Sodan keıin 1998-2000 jj. – S.J. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq memlekettik medıına ýnıversıtetin kardıologııa fakýltetin oqyp bitirgen. 2002-2007 jj. – Halyqaralyq mamandyqtar ınstıtýtyn «Ekonomıka» mamandyǵymen oqyp shyqty. Keıin 2008 j. – «Kardıologııa jáne ishki aýrýlar ǵylymı-zertteý ınstıtýty», Kardıologııa mamandyǵy boıynsha biliktiligin arttyrǵan.

Eńbek ótili (qyzmeti):

2000-2002 jj. – S.J. Asfendııarov atyndaǵy QazUMÝ, ınternderge arnalǵan ishki aýrýlar kafedrasynyń assıstenti;

2003-2016 jj. – Iri farmaevtıkalyq kompanııalardyń marketıng bólimi (Pfizer, Gedeon Richter, Zentiva, Sanofi, Actavis)

2014-2022 jj. – «Qazaqstan balalary «Jastardy damytý Almaty qaıyrymdylyq qory» Qoǵamdyq qorynyń prezıdenti

2020-2023 jj. – «Qazaqstan analarynyń birlestigi» korporatıvtik qorynyń dırektory.

2023 jyldyń 28 naýryzynan búgingi kúnge deıin «Qazaqstan Halyq partııasynyń» partııalyq tizimi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń VIII shaqyrylym depýtaty, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń múshesi, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń «Qazaqstan Halyq partııasynyń» frakııasynyń múshesi boldy.