Qazaqstanda tabıǵı apattarǵa arnalǵan saqtandyrý júıesi qashan ázirlenedi?

Álem elderine ǵalamdyq klımat ózgerisi alańdatýda. Sebebi klımat ózgerisiniń saldary jerdiń degradaııasy, sý kóleminiń azaıýy sekildi olqylyqqa ákeldi. Qazaqstanda da tabıǵı apat kóbeıdi. Almaty maǵyndaǵy jer silkinisi, Semeı ormanyndaǵy órt, soltústik jáne batys aımaqtaǵy sý tasqyny bolǵanyn bilemiz. Alaıda máseleniń sebebinen bólek, saldaryn joıý da alańdatyp otyr. Olaı deıtinimiz, ár apattan keıin memleket qomaqty qarjy bólip, zardap shekken turǵyndar men kásipkerlerge ótemaqy tóleıdi. Bul bıliktiń tikeleı jaýapkershiligi bolǵanymen, ekonomıkalyq turǵyda ári álemdik tájirıbede tıimsiz qadam sanalady. Sarapshylar tabıǵı apat kezindegi shyǵyndy saqtandyrý kompanııalaryn tarta otyryp jabý kerek degen ustanymda. О́kinishtisi, elde saqtandyrý mádenıeti de, tabıǵı apatqa arnalǵan resmı saqtandyrý júıesi de joq.

 Tasqynnan sabaq alsaq…

Bıyl Qazaqstanda sońǵy 80 jylda bolmaǵan iri sý tasqyny oryn aldy. Myńdaǵan adam baspanasyz qaldy, júzdegen kásipkerlik nysan men ınfraqurylym búlindi. Dúnıejúzilik banktiń dereginshe, 12 myńǵa jýyq turyǵyn úıin tastap shyqsa, 15 oblys apatty sezingen, kelgen shyǵyn – 658 mln dollar. Soltústik Qazaqstan oblysy – 144 mln dollar, Batys Qazaqstan oblysy – 141 mln dollar, Atyraý oblysy – 118 mln dollar, Aqtóbe oblysy – 89 mln dollar, Qostanaı oblysy 77 mln dollar shamasynda zardap shekken.

Mine, osy shyǵyndy Úkimet qazynadan bólep, jalpy somasy 13,3 mlrd teńge birjolǵy áleýmettik kómek, 9,9 mlrd teńge kóleminde 150 AEK-ke deıingi ótemaqy tóledi. Resmı resýrs – primeminister.kz saıty jarııalaǵan málimetke sensek, budan bólek Úkimet rezervinen, kásipkerlik sektordadan qosymsha qarjy qaralǵan.

«Bıyl Úkimet rezervinen 42,5 mlrd teńge bólindi. Onyń 400 mln teńgesi zardap shekken otbasylarǵa Qostanaı oblysynyń Arqalyq qalasynan 31 páter satyp alýǵa baǵyttaldy. 1,4 mlrd teńge – Qostanaı oblysynyń Arqalyq qalasyndaǵy, Amangeldi jáne Jangeldi aýdandaryndaǵy «Qostanaııýjelektroservıs» KMK elektr jelilerin qalpyna keltirý ketti. Al 1,1 mlrd teńge – Batys Qazaqstan oblysyndaǵy joǵary voltty elektr jelilerin kúrdeli jóndeýge, 22,7 mlrd teńge – Aqmola, Aqtóbe, Qostanaı jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda jol ınfraqurylymyn qalpyna keltirýge jumsaldy», – delingen resmı málimette.

Aıta ketý kerek, shaǵyn jáne orta bızneske kelgen shyǵynnyń barlyǵyn derlik memleket ótedi. Bólingen 12,1 mlrd teńge azdyq etip, «Demeý» korporatıvtik qorynan taǵy 2,5 mlrd teńge alyndy. Nátıjesinde óńirlik komıssııalar 734 kásipkerlik ótinimin maquldap, 14,6 mlrd teńge bergen.

Qazaqstandyqtardyń 3,2%-y ǵana saqtandyrylǵan

Jyl basynan beri Aqtóbe oblysynda sý tasqyny saldarynan zardap shekken 63 shaǵyn jáne orta bıznes ókili men 493 sharýashylyqqa kómek berilipti. Aımaq ákimdiginiń málimetinshe, bıýdjet qarajatynan – 1,1 mlrd teńge, «Bolat О́temuratov» qory esebinen – 561,8 mln teńge, qoǵamdyq qordan – 0,3 mlrd teńge ketken. Aqtóbelik kásipker Baýyrjan Alın – ótemaqyny tolyq alǵandardyń qatarynda.

«Qala mańynda demalys «Colnechnyı» dep atalatyn keshenimiz ornalasqan. 25 jylǵa jýyq kásipti dóńgeletip, aýqymdy demalys ornyna aılanǵan edi. Sý tasqyny kezinde keshenniń jertólesi men 1-qabytyn sý basty. Bastapqydy óz betimizshe áreket etip, esik-terezeni qymtaǵan bolatynbyz. Alaıda nátıje bolmady. Ondaǵy múlikter iske aspaı qaldy. Tipti, aýladaǵy tas tóseýishke deıin jaramsyz kúıge jetti. 

Apattyń beti qaıtqannan keıin arnaıy komıssııa men baǵalaý kompanııasy kelip shyǵyndy eseptedi. Sodan soń oblystyq kásipkerlik bólimine tıisti qujattardy tapsyryp, ótemaqyny 2 aıǵa jýyq kúttim. Sońynda 28,8 mln teńge ótemaqy aldym. Qarjyǵa jóndeý jumysyn júrgizip, keshendi qalypty jaǵdaıǵa keltirýge múmkindik týdy», – dedi B.Alın.

Keıipkermen sóılesý barysynda saladaǵy ortaq olqylyqty baıqaıdyq. Kásipker qanshama jyl bıznesti damytqanymen, apatty jaǵdaıǵa arnalǵan saqtandyrý júıesin paıdalanbaǵan. Bul – jalǵyz mysal emes, eldegi kásipkerlerdiń bárinde bar problema.  Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimetinshe, Qazaqstandaǵy turǵyn úı-jaılardyń 3,2 paıyzy ǵana apattan saqtandyrý júıesin paıdalanady – halyqaralyq standart boıynsha óte tómen kórsetkish. Buǵan ne sebep? Naryqtaǵy kompanııalardyń osaldyǵy ma álde halyqtyń saqtandyrý mádenıeti tómen be?

Alǵashqy boljamdy negiz etý orynsyz bolar. Qazir elde 25 saqtandyrý kompanııasy bar, onyń 13-i dúleı zilzalalardan saqtandyrýmen aınalysady. Keıingi 5 jylda 2 jańa saqtandyrý kompanııasy ashylsa, 2 kompanııa biriktirilip, 1 saqtandyrý uıymy ulttyq damý ınstıtýty bolyp qaıta qurylypty. Bıyl atalǵan 13 kompanııaǵa apatty jaǵdaı ótemaqysyn alý úshin 166 ótinim kelgen, azamattarǵa berilgen tólem – 380 mln teńge.

Naryqqa báseke de, júıe de bar. Tabys ta az emes. Keıingi 5 jylda saqtandyrý kompanııalarynyń taza paıdasy 639,5 mlrd teńge jetti, bıyl 11 aıda 206,8 mlrd teńgeni qurady. Tipti, saqtandyrý kompanııalary bolashaq tólemderge arnalǵan 201,8 mlrd  teńge rezerv qalystastyryp úlgeripti. Demek, máseleni memleket saıasaty men azamattardyń ustanymynan izdesek bolatyndaı.

Qazaqstanda apat kezinde múlikti saqtandyrý erikti túrde jasalady, ıaǵnı eshqanadaı mindetti tólem joq, azamattardyń óz erki. Sodan bolar, kóbi qulyqsyz ári mundaı qadamdy «jelge ushqan aqsha» sanaıdy. Tek jyl basynan beri oryn alǵan tasqyn men jer silkinisinen soń máselege kóńil bóletin toptyń qatary artyp keledi. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimetinshe, qazir Almaty oblysy turǵyndarynyń 7,7 paıyzy saqtandyrýǵa júgingen.

Almaty oblysynyń saqtandyrýǵa bet burýy tegin emes. Seısmolog Álqýat Nurmaǵambetovtyń aıtýynsha, iri megapolıs úshin qater qaıtalanýy múmkin. Sondyqtan halyq múlki men ómirin saqtandyrýǵa tyrysady. Maman 2005-2006 jyldary Almaty qalasynyń mańynda júrgizilgen zertteýdi eske aldy.

– Arnaıy seısmologııalyq kartalarda yqtımaldy zilzala oshaqtary ornalasqan beldemder (seısmogendik beldemder) kórsetiledi. Mundaı kartalar respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıde jasalady. Almaty obylysynyń jáne Almaty qalasynyń seısmıkalyq aýdandaý kartalary qazir qoldanysta bar. Soǵan súıensek, Almaty oblysynda jer silkinisiniń tolastamaıtynyn kórýge bolady. Álsiz jerasty dúmpýlerin esepke almaǵanda, jyl basynda eki ret bolǵan 5-baldyq jersilkinisteri – sózimizdiń dáleli, – dedi seısmolog.

Ortalyq Azııa: talpynys pen tájirıbe

Dúnıejúzilik banktiń dereginshe, tabıǵı apattarǵa arnalǵan saqtandyrý júıesi – Ortalyq Azııanyń ortaq olqylyǵy. Uıym damýshy elderde oryn alatyn apatty jaǵdaıdyń 90 paıyzy saqtandyrylmaǵan dep otyr. Ortalyq Azııadaǵy zardapty saqtandyrýdyń úlesi IJО́-nyń 1 paıyzyna da jetpeıdi eken. Saldarynan el bıligi ketken shyǵyndy qazynadan óteýge májbúr.

Aıta keteıik, jahandyq jylynýǵa baılanysty oryn alǵan klımattyń ózgerýi jer planetasyna áser etkeni túsinikti. Dúnıejúzilik banktiń Ortalyq Azııa boıynsha aımaqtyq dırektory Tatıana Proskýrıakova BAQ-ta jarııalanǵan pikirine súıensek, bul kórshi elderdiń birlese áreket etýin qajet etedi.

«Klımattyń ózgerýi ózekti másele jáne ony Ortalyq Azııa elderi birikse ǵana sheshe alady. Aldymyzda úlken másele tur. Ol – «jasyl» qarjylandyrý men ınvestıııany yntalandyrý úshin jasyl saıasatty júzege asyrý, jańartylatyn energııa, turaqty aýyl sharýashylyǵy jáne tabıǵı resýrstardy tıimdi basqarý. Biz Ortalyq Azııa úkimetterimen tyǵyz jumys isteı otyryp, bul ortaq máseleni sheshýge atsalysamyz. Analıtıkalyq baǵdarlamalar, usynystar ázirleımiz. Sondaı-aq Ortalyq Azııa halqynyń múddesi úshin basym ınvestıııalyq jobalardy qarjylandyramyz», – dedi ol.

Klımattyq máselelerdiń ishinde Ortalyq Azııada sý tapshylyǵynyń jyl saıyn basty problemaǵa aınalyp kele jatqandyǵyn aıta ketý kerek. Osydan 3 jyl buryn Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev Qazaqstanda klımat máseleleri boıynsha Ortalyq Azııanyń Aımaqtyq habyn qurý týraly bastama kótergen bolatyn. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bıyl tamyzda «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde jarııalanǵan «Ortalyq Azııanyń jańǵyrýy: turaqty damý jáne órkendeý jolynda» atty maqalasynda Ortalyq Azııa elderin sý, qaýipsizdigin qamtamasyz etýde ortaq tásilderdi ázirleýge shaqyryp, kóptegen mańyzdy máselelerdi ortaǵa qoıǵany esimizde.

Qarashada Astana qalasynda ótken Dúnıejúzilik bank ókilderiniń jıynynda ekonomıst Martın Melekı qyzyqty derek keltirgen bolatyn. Onyń sózinshe, ótken jyly álemde oryn alǵan tabıǵı apattyń zardabyn joıýǵa saqtandyrý júıesinen 280 mlrd dollar jumsalǵan. Sondyqtan damýshy elderge bul baǵytqa oıysatyn sát keldi.

– Birneshe jylda Ortalyq Azııadaǵy tabıǵı apat kóbeıgenin kórip otyrmyz. Qazaqstanda sý tasqyny, О́zbekstanda jer silkinisi, Qyrǵyzstanda sel aýyr jaǵdaıǵa ákelýi múmkin.  2023 jyldyń ózinde Tájikstanda 800-den astam tabıǵı apat tirkeldi. Osy sátte saqtandyrý júıesi damyǵan bolsa, qarjy jetispeýshiligin sheshýge, rezervti qor jasaqtaýǵa, tipti ekonomıkany ońaltýǵa septigin tıgizer edi. Tabıǵı apat saldarynan halyq kedeılenip, aýyl sharýashylyǵy turalap qalatyny qıyn, – dedi Martın Melekı.

Sarapshynyń pikiri oń. Tájirıbe kórsetkendeı, tabıǵı apattan soń jedel qutqarý, ınfraqurylym men jyljymaıtyn múlikti qalpyna keltirý – memleket moınynda.  Oǵan zardap shekkenderge kómek úshin jasalatyn salyq jeńildigin, apat saldarynan azaıatyn týrıst sanyn, ınvestorlardyń oınamaly pikirin qosyńyz. Sol sebepten saqtandyrýǵa artyq shyǵyn dep emes, bolashaqqa ınvestıııa esebinde qaraýdy usynýda.

Uıym esebine súıensek, saqtandyrý kompanııalary 2010 jyly Chılıdegi jer silkinisi kezinde – 95 paıyz, 2011 jyly Jańa Zelandııadaǵy apat sátinde – 70 paıyz, Japonııadaǵy zilzala kezinde 40 paıyz shyǵyndy japqan. Onyń ústine sarapshylar saqtandyrý júıesi damyǵan úsh eldi jıi mysal etedi. Onyń ishinde Jańa Zelandııa, Marokko jáne bizge jaqyny – Túrkııa bar.

– Túrkııany mysalǵa alaıyq, Ondaǵy halyqtyń 70 paıyzy, óndiristiń 75 paıyzy jer silkinisi yqtımal aımaqta ornalasqan. 1999 jyly Kodjaelı aımaǵynda jer silkinisi bolǵan kezde eldegi turǵyn úıdi tabıǵı apattan saqtandyrý úlesi nebary 5 paıyz edi. Túrkııa bıligi jyl ótpeı saqtandyrý ındýstrııasyn qalyptastyryp, Tabıǵı apattardan saqtandyrý polısin (TCIP) qurdy. Qazir olarda ómirdi saqtandyrýǵa qaraǵanda apatty jaǵdaıdan saqtandyrý júıesi tanymal, – dedi túsindirdi Dúnıejúzilik bank ókili Ivo Menzınger.

Qazir Túrkııada apatty jaǵdaıǵa mamandanǵan 37 saqtandyrý kompanııasy men 17 myńnan astam saqtandyrý kompanııasy jumys isteıdi. Olar ótken jyly Kahramanmarashtaǵy jer silkinisi kezinde 4 aıda 500 myńǵa jýyq ótemaqy ótinimin qaraǵan. Tań qalarlyǵy, azamattarǵa alǵashqy ótemaqy alǵashqy táýlikten bastap tólenipti. Arnaıy jedel jeli men saıtty da jolǵa qoıyp, búginge deıin halyqqa 39 mlrd túrik lırasyn bergen.

Sonymen qatar Marokko mysaly da qalys qalmady. Uıym ókilderi atalǵan memlekettiń qoskomponentti júıesin maqtaıdy. 2018 jyly engizilgen júıeniń ereksheligi, apatty jaǵdaı kezinde eki saqtyq joly bar. Alǵashqysy – naryqtaǵy saqtandyrý kompanııalary, keıingisi – Apattan qorǵaýǵa arnalǵan yntymaqtastyq qory (FSEC). Naqtyraq aıtsaq, halyq saqtandyrý kompanııalarynyń qyzmtine júginýge mindettelgen. Al bılik Apattan qorǵaýǵa arnalǵan yntymaqtastyq qory arqyly halyqtyń osal tobynyń saqtandyrý aqysyn tóleıdi ári apat kezinde kómek kórsetedi. Memleket kómeginiń ózi saqtandyrý kompanııalarynan túsken salyq esebinen júrgiziletini taǵy bar.

Dúnıejúzilik bank Qazaqstannyń jaǵdaıyn da saralap otyr. Tipti artyq-kem tusyn da dál aıtty desek artyq emes. Mysaly, uıymnyń aýyl sharýashylyǵyn saqtandyrý boıynsha bas mamany Charlz Statlı zańdaǵy ózgeristi tilge tıek etken bolatyn.

– Qazaqstan 2004 jyly О́simdik sharýashylyǵyndaǵy mindetti saqtandyrý týraly zań qabyldandy, Munda ónimniń ınvestıııalyq qunyna qatysty mindetti saqtandyrý júıesi, memlekettik-jekeshelik áriptestikte 50 paıyzǵa deıin memleket qarjysyn paıdalaný, egis alqabynyń 75 paıyzyn saqtandyrý júzege asty. Alaıda 2020 jyly zańǵa ózgeris enip, ósimdik sharýashylyǵyndaǵy saqtandyrý erikti formaǵa aýysty. Degenmen qoldau.kz sekildi ıfrlyq baǵdarlamanyń jemisti nátıje bergenin joqqa shyǵara almaımyz, – dedi ol.

Jalpy Ortalyq Azııa elderi qarap jatqan joq. Mysaly, 2015 jyly Qyrǵyzstanda zilzaladan saqtandyrýdyń mindetti baǵdarlamasy quryldy. Qazir 11 paıyz qyrǵyzstandyq saqtandyrylǵan. Al О́zbekstan men Tájikstan Dúnıejúzilik banktiń kómegimen apatty jaǵdaıǵa arnalǵan rezervti qor qurý, saqtandyrý reformasyn júrgizý isin qolǵa aldy. Qazaqstan bolsa, saqtandyrý júıesin retteýdi naryq yrqyny berýge bel sheshken.

Qazaqstanda qandaı jol tıimdi?

Qazir Qazaqstanda tabıǵı apattardan saqtandyrý úshin mindetti nemese júktelgen saqtandyrýdy qarastyrylýda. Joba júzege assa, eldegi turǵyn úı qurylysy saqtandyrýmen qamtylýy yqtımal. Ázirge saqtandyrý jarnasynyń mólsheri, tómengi shekti belgileý ońaı emes. Ol úshin aýqymdy statıstıkalyq derekti saraptaý qajet.

«Eń tıimdi model – memlekettik-jeke áriptestik qaǵıdaty boıynsha qorǵaý tetigin qurý. Halyqaralyq tájirıbe kórsetkendeı, saqtandyrý uıymdary iri tabıǵı apattardyń zalalyn tolyǵymen óteı almaıdy. Tabıǵı apat qaýpine jıi ushyraıtyn elderdiń basym bóliginde, sonyń ishinde Túrkııa, Rýmynııa, Franııa, Ispanııa, Marokko, AQSh jáne Qyrǵyzstanda apattyq táýekelderdi saqtandyrý mindetti»,- dep atap ótti QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Mádına Ábilqasymova.

Mańyzdysy, ózgeriske qadam jasaldy, nátıje jaqyn. Osy rette Agenttikke jobanyń qashan júzege asatyny týraly resmı saýal joldaǵan bolatynbyz. Bilgenimiz, qazir jańa bastama pysyqtalý ústinde, keler jyly naqty talaptary belgilenbek.

«Memlekettik organdar jáne halyqaralyq sarapshylarmen (Azııa damý banki, Dúnıejúzilik bank) birlesken jumys júrýde, Qarastyryp otyrǵan nusqanyń biri – apatty jaǵdaılarǵa arnalǵan turǵyn úılerdi mindetti saqtandyrýdy engizý. Jumys barysynda Túrkııa, Ispanııa, Franııa, Germanııa, Indonezııa jáne Japonııa sııaqty elderdiń modeli zertteldi. Qazaqstan úshin apatty táýekelderden saqtandyrý modeliniń negizgi parametrlerin pysyqtaý 2025 jyldyń sońyna deıin jalǵasady», – delingen hat mátininde.

Osy oraıda «otandyq saqtandyrý kompanııalary bul júktemege daıyn ba, olardy qadaǵalaý qalaı júrgiziledi?» degen zańdy saýal týyndaıdy. Baıqaýymyzsha, atalǵan mindet Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigine júkteletin sekildi. Qazirdiń ózinde Agenttik quziretine saqtandyrý uıymdaryn tekserý, belgilengen erejelerdi saqtaýyn qamtamasyz etý kiredi. Saqtandyrý uıymyn qurýǵa ruqsat berý, basshylyq qyzmetkerlerge qoıylatyn biliktilik talapbyg belgileý, saqtandyrý sharttaryn esepke alý tártibin anyqtaý da osy mekeme arqyly júrgiziletini taǵy bar. Oǵan qosa saqtandyrý sektoryn retteý úshin «Saqtandyrý tólemderine kepildik berý qory» AQ júıeli jumys isteýde.

Ersin ShAMShADIN