Qun salyǵy ósse ne ózgeredi?

Elimizde qosymsha qun salyǵyn (QQS) 12 paıyzdan 20 paıyzǵa kóterý josparlanyp otyr. 28 qańtarda Astanada ótken úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda premer-mınıstrdiń orynbasary jáne ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarın jańa Salyq kodeksi jobasynda qaralatyn ózgerister týraly habarlaǵan edi. Osyǵan oraı  qandastar.kz  ózekti taqyrypqa jan jaqty taldaý júrgizip kórdi.

Foto: ashyq derekkóz

Álemdegi ahýal qalaı órbip jatyr?

Qosymsha qun salyǵy (QQS) – memleketke tólenetin janama salyqtyń bir túri, ol taýarlar men qyzmetterdiń qosymsha qunyna salynady. Qarapaıym tilmen aıtsaq, QQS taýardy nemese qyzmetti óndirýdiń ár kezeńinde, sondaı-aq ony sońǵy tutynýshyǵa satqan kezde tólenedi. Qosymsha qun salyǵy qalaı ósetinin qarapaıym tilmen túsindirsek. Máselen, kásipker naýbaıhanadan nandy 100 teńgeden alsa, ústinen kóretin 30 teńgesin jáne 20% qosymsha qun salyǵyn qosady. Sóıtip tutynýshyǵa taýardy 156 teńgege satady. Munda memleketke túsetin qarajat – 26 teńge. Toqtala ketetin jaıt, qosymsha qun salyǵynyń mólsheri ósse, respýblıkalyq bıýdjetke túsetin qosymsha qarajat aldaǵy 5 jylda 7,5 trln teńgeden 10 trln teńge deıin jetpek. Taǵy bir tusy, taýarlardyń baǵasy 4 paıyzǵa qymbattaýy bek múmkin. Biraq soǵan saı zeınetaqy men járdemaqyǵa ústeme qosylady deıdi mamandar.

Saraptap qarasaq, salyqtyń bul túri ár elde árkelki. TMD elderine kelsek, Reseı, Belarýs, Ýkraına, Armenııada ol 20, Qyrǵyzstanda 12, Tájikstanda 18, О́zbekstanda 15 paıyzdy quraıdy. Endige kezekte Eýropa elderine toqtalsaq. Germanııa, Aýstrııa, Bolgarııa, Ulybrıtanııa, Slovakııada bul salyq túri 20 paıyzdyq deńgeıde. Belgııa, Ispanııa, Latvııa, Lıtva, Nıderland pen Chehııada – 21 paıyz. Italııada 22, Polsha jáne Portýgalııada 23, Danııa, Horvatııa, Shveııada  25 paıyzǵa jetedi. Eń kóp Majarstanda – 27 paıyz.

Azııa elderine sholý jasaǵanda Malaızııada  6, Taıland, Sıngapýrda 7, Japonııa, Ońtústik Koreıa, Vetnamda 10 paıyz ekenin anyqtadyq. Bul rette Aýstralııa, AQSh, Kanada sııaqty birqatar elderde satý salyǵy baryn alǵa tartqymyz keledi. Bul eki salyqty salystyrýǵa kelmeıdi. Taýarlardy óndirý barysynda QQS-qa tek qosymsha qun salynady, al satý salyǵy tizbeli áser etedi, aınalymǵa salyq salynady, buryn tólengen salyq esepke alynbaıdy.

Foto: Aqorda

Qazaqstanda qosylǵan qun salyǵy kóterilýi múmkin

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Qazaqstan Úkimeti qosylǵan qun salyǵynyń mólsheri men ony tóleýshiler qataryn kóbeıtýdi usynyp otyr.

– Negizgi salyqtyq júkteme eńbekaqy qorynyń úlesine tıedi, ıaǵnı ónimniń ózindik qunyna áser etedi. Taýar sórege túspeı jatyp-aq, kásipker salyqtardyń basym bóligin tóleýge májbúr bolady. Úkimet eńbekaqy qoryna túsetin júktemeni tómendetip, ony satý proesine aýystyrýdy usynady. Bul úshin QQS mólsherlemesin kóterip, áleýmettik salyqty jáne jumys berýshilerdiń mindetti zeınetaqy tólemderin azaıtý qajet. Bul kásiporyndardyń básekege qabilettiligin arttyrady, – dedi Bektenov úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda.

Artynsha vıe-premer, ulttyq ekonomıka mınıstri Serik Jumanǵarın da jańa bastamanyń jaı-japsaryn jiktep túsindirdi. Onyń aıtýynsha, áńgime salyqty mehanıkalyq turǵyda kóterý týraly emes, ekonomıkany jaqsartýǵa jáne salyq júıesin qaıta teńestirýge umtylý jóninde bolyp otyr.

– Eńbekaqy qoryna júktemeniń shamamen 40 paıyzyn bıznes tóleıdi. Bul – ónimniń óz baǵasy. Budan ónimniń óz quny joǵary, al ónimniń ózi básekege qabiletsiz bolady. Osyǵan baılanysty qosymsha qun salyǵy mólsheri jospardaǵy deńgeıge deıin kóterilse, áleýmettik salyqty jáne jumys berýshi tóleýge tıis mindetti zeınetaqy jarnalaryn jaýyp, sonyń esebinen eńbekaqy tóleý qoryna júktemeni orta eseppen 10 paıyzdan 30 paıyzǵa deıin tómendetýge daıynbyz. Bıýdjet bul shyǵyndy óz moınyna ala alady. Áleýmettik salyq jergilikti bıýdjetterdiń negizgi kirisi ekenin túsinip otyrmyz. Qazirdiń ózinde respýblıkalyq bıýdjetten jergilikti bıýdjetterge salyqtyń basqa túrlerin qaıta bólý boıynsha nusqalardy qarap jatyrmyz, óńirlerge ótemaqy tóleıtin bolamyz, – dedi Jumanǵarın.

Salyq dıfferenıaııasy týraly suraqqa jaýap bergen Jumanǵarın «aýyl sharýashylyǵyna 0 paıyz, ony kótermeımiz, sebebi olardy qoldaý kerek, búkil taǵam sol jaqtan keledi, farmaevtıka, medıınaǵa – 10 paıyz. Bul erteń qarapaıym adamnyń ál-aýqatyna áser etpes úshin» dep jaýap berdi.

Mınıstrlik mamandarynyń sózine sensek, qosymsha qun salyǵynan bıýdjetke túsetin qarjy shaǵyn jáne orta kásipti damytýǵa, ınfraqurylymdy jaqsartýǵa jumsalady. Sý qoımalaryn salý, ekologııalyq máselelerdi ońtaılandyrý tetikterine de baǵyttalmaq. Ázirge atalǵan salyqtyń naqty qansha paıyzǵa kóbeıetini, jyldyq taýar aınalymy qansha ese tómendeıtini belgisiz. Salyq tólemi kásip ıelerine, tutynýshylarǵa barynsha tıimdi bolýy úshin usynys jan-jaqty talqyǵa túsedi. Naqty sandar aqpan aıynyń ortasynda anyqtalady dep kútilýde. Prezıdent te máseleni basty nazardan túsirmeı, jan-jaqty qaraýdy júktegenin aıtý qajet.

Sarapshylar ne deıdi?

О́zekti máselege kelgende sarapshylardyń paıymy mańyzdy. Bul rette ekonomıst Saparbaı Jobaevtyń pikirine qulaq astyq.

Foto: ashyq derekkóz

– Qosymsha qun salyǵyn birden 20 paıyz emes, 16-18 paıyzǵa kóterse, bizdegi kásipkerler de, deldaldar da, kásippen shuǵyldanatyndarǵa onshalyqty bilinbeıýi múmkin. Sebebi bul qosysha qun salyǵyn tóleýshi, bul – tutynýshy. Ony kásipkerler óziniń satyp alǵan zatyna qosymsha qunyn tólese, tek ózindegi jalaqyǵa, kommýnaldyq tólemge qosady da, qunyn tutynýshyǵa qosyp bere salady. Iaǵnı, kásipkerde munyń úlesi 4-5 paıyz bolýy múmkin, – dedi ekonomıst.

Taǵy bir sarapshy, «Ýchıot»kompanııalar tobynyń negizin qalaýshy, salyq máseleleri jónindegi sarapshy Maksım Baryshev QQS mólsherlemesin 20%-ǵa kóterýge túbegeıli qarsylyq tanytty.

«Meniń qolymdaǵy esep boıynsha, bul ózgerister qabyldansa, bıýdjetke shamamen 7,5 trln teńge kóleminde qosymsha kiris túsedi dep boljanady. Onda da bul aqsha siz ben bizdiń qaltamyzdan shyǵady. Basqasha aıtqanda, Qazaqstannyń árbir azamaty, kishkentaı sábılerdi de qosyp alǵanda, jyl saıyn qosymsha 375 myń teńge salyq tóleıdi degen sóz. Eldegi ortasha jalaqy 390 328 teńge bolsa, QQS kóterilgen jaǵdaıda ár qazaqstandyq jylyna bir aılyq tabysyn salyqqa berýi kerek bolady», – dedi ol áleýmettik jelidegi jazbasynda.

Qarjy jáne mıkroekonomıka sholýshysy Aıbar Oljaev ta taqyryptan tys qalyp, únsiz qalǵan joq. Ol jalaqy alatyn halyqtyń aılyǵy OPVR men áleýmettik salyqtyń joıylýy esebinen ósetinin alǵa tartady.

Foto: kazbusiness.kz

«Bul aılyq tólep otyrǵan kásipkerlerge de tıimdi. Sebebi eńbek aqy tóleý qoryna túsetin júkteme shamamen 40 paıyzdy qurap keldi. Eger bıýdjettiń kiristeri bıýdjettiń shyǵystaryna deńgeıles bola alsa, onda Ulttyq Qor qarjysyn kúndelikti nanymyzǵa jep otyrýdan qutylyp, ony ekonomıkamyzdy órkendetetin áleýeti bar úlken jobalarǵa baǵyttaı alamyz» degen pikirde sarapshy.

P.S Jańa ózgeris boıynsha, tek qosymsha qun salyǵy mólsheri ǵana emes, QQS tirkeý shegi de ózgermekshi. Qazirgi zańnamaǵa sáıkes qarjy aınalymy 78 mln teńgeden asatyn bıznes ıeleri ǵana QQS tóleıdi. Endi Úkimet usynysy qabyldansa, aınalymy 15 mln teńgeden asatyn kásipkerler de qosymsha qun salyǵyn tóleýi kerek.

M.SNADIN