Maǵan bas saýǵalap, rezıdenııadan ketý, tipti shetel asý týraly usynys birneshe ret aıtyldy — Prezıdent qańtar oqıǵasy týraly aıtty

Qasym-Jomart Toqaev “Egemen Qazaqstan” gazetine bergen suhbatynda Qańtar oqıǵasyna qatysty oıyn jetkizdi, dep habarlaıdy Kznews.kz tilshisi.

Ol óziniń prezıdenttik qyzmetke kelýimen birge jańa júıeniń ornatylǵanyn atady.

“Men 2019 jyly Prezıdent bolyp saılanǵannan keıin memleketimiz saıa­sı júıeni demokratııalandyrýǵa, qoǵamdyq ómirge erkindik sıpat berýge, ekonomıkany monopolııadan aryltýǵa bet burdy. Reformalardy ázirleýge jáne ony júzege asyrýǵa qoǵam ókilderi, belsendi azamattar, sarapshylar qatysty. Túrli dıalog alańdarynda, sonyń ishinde, meniń usy­nysymmen arnaıy qurylǵan Ult­tyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrys­tarynda kóptegen bastama kóterilip, jan-jaqty pysyqtaldy” dedi ol.

Elde túrli ózgerister bolyp, halyq jańa tártip pen jańa baǵdarǵa bet bura bastaǵany “yqpaldy adamdarǵa” unamaǵanyn aıtty:

“Ashyǵyn aıtsam, osy jańa baǵdary­myz keıbir yqpaldy adamdarǵa múlde unaǵan joq. Olar bul ózgeristi elimizde ábden tamyr jaıǵan júıege jáne bılik qurylymyndaǵy ózderiniń «erekshe mártebesine» tóngen qater dep qabyldady. Mundaı adamdar eldegi ózgeriske astyrtyn, keıde tipti ashyq qarsylyq bildire bastady. Aqyr sońynda reformanyń betin qaıtaryp, ózderine yńǵaıly burynǵy qalypqa oralý úshin bárin tas-talqan etýge sheshim qabyldady” dep sıpattady prezıdent.

“Joǵary laýazymdy tulǵalardan tura­tyn bul toptyń kúshtik qurylym­darǵa da, qylmys álemine de orasan zor yqpaly boldy. Sondyqtan bılik­ti kúshpen basyp alýǵa bel býdy. Tergeý málimetterine júginsek, olar 2021 jyldyń ortasyna taman da­ıyn­dyqqa kirisken. Sosyn Úkimet suıy­tylǵan gazdyń baǵasyn kúrt ósirý týraly jan-jaqty oılastyrylmaǵan, quqyq­tyq negizi joq sheshim qabylda­dy. Mań­ǵystaý oblysynda arandatýshy­lar­dyń aıtaǵyna ilesken jurt sherýge shyqty. Sol kezde Úkimet meniń tapsyrmammen arnaýly komıssııa qurdy. Onyń músheleri qoǵam ókilderimen kezdesip, ortaq mámilege kelý úshin birden aı­maqqa bardy. Biraq narazylyq sherý­leri ekstremıstik sıpat aldy. Ony qas­kóıler dereý óz múddesine paıdalandy. Bas prokýratýranyń tergeýinen qańtar oqıǵasynyń birneshe tolqyn­men órbigenin kórýge bolady” dedi ol óz jaýabynda.

Sondaı-aq, memleket basshysy Qańtar oqıǵasynyń neden bastalǵanyn jáne qalaı órbigen ataı ketti.

“Sherýler aldymen Mańǵystaý oblysynda bastaldy. Kóp uzamaı basqa da óńirlerge jaıyldy. Ortalyq bılik jáne ákimdikter jaǵdaıdy retteýge tyrysqanymen, el ishindegi ahýal shıe­­lenisip ketti. Ortaq mámilege kelý úshin júrgizilgen kelissózder men dıa­lo­g­ke tolqýdy uıymdastyrýshylar esh moıyn burmady. Kóptegen aımaqta alǵashqy qaqty­ǵys­tar bastaldy. Munyń bári arnaıy daıyndalǵan jansyzdary arqyly jaǵdaıdy odan ári ýshyqtyrýǵa tyrysqan qaskóıler úshin «izdegenge suraǵan» bolyp shyqty. Osyndaı asa kúrdeli jaǵdaıdyń ózinde quqyq qorǵaý organdary kúsh qoldanbaı, sabyr saqtady. Bul – ekinshi tolqyn.

Jetekshileri ymyralasqan toptyń aıtqanyn eki etpeıtin jáne lańkes­ter­men, onyń ishinde syrttan kelgen lań­kestermen baılanysy bar qyl­mys­tyq toptar órshelene iske kiris­kende úshinshi tolqyn bastaldy. Olar arnaýly tehnologııany, arandatýshylar men qaraqshylardy paıdalanyp, beıbit sherýlerdi jappaı tártipsizdikke ulastyrdy. Uryp-soǵý, qıratý, órteý, ózgeniń múlkin qasaqana joıý beleń aldy. Dúrbeleń kezinde qarýly radıkaldar men lańkes­ter bir mezette, bir ǵana buıryqpen mem­lekettik organdardyń jáne kúshtik qurylymdardyń ǵımarattaryna, qarý-jaraq dúkenderine, quqyq qorǵaý mekemeleri men áskerı bólimderdiń qoımalaryna shabýyl jasady. Mundaı oqıǵa Almatyda ǵana emes, birqatar oblys ortalyǵynda da boldy. Qańtar oqıǵasy kezinde úsh myńnan astam qarý qoldy bolǵanyn aıta ketken jón. Onyń ishinde avtomat, pýlemet, tipti granatomet jáne basqa da atys qu­raldary bar. Oǵan qosa, kólik ın­f­ra­qurylymy jáne telekommýnıkaııa ny­sandary shabýylǵa ushyrady. Qaraq­shylar men lańkester ózara uıym­dasyp, bir-birimen tyǵyz baılanysta áreket jasaǵanyn taǵy da qaıtalap aıtqym keledi” dedi Toqaev.

Prezıdent jospardyń jetegine ary qaraı ekstremıster men ásire dinshilderdiń ilese ketkenin aıtty.

“Qaskóılerdiń memlekettik tóńkeris jasamaq bolǵan josparyn júzege asyrý úshin ekstremıster, qylmystyq top­tar jáne ásire dinshilder birge qı­myldady. Olardyń maqsaty el ishi­ne úreı týǵyzý, memlekettik ıns­tı­týt­tardyń qyzmetin turalatý, kons­tı­týııalyq qurylymnyń irgesin shaıqaý, aqyr sońynda bılikti basyp alý edi. Sol kezdegi ahýal óte kúrdeli boldy, elimiz qurdymǵa ketýge shaq qaldy. Buǵan jol bermeý úshin barlyq is-áreketti kúndiz-túni jáne saǵat saıyn tikeleı ózim baqylap otyrdym. Ishki ister mınıstrligi arqyly Aqorda rezıdenııasyna túrli shabýyl jasalǵaly jatyr, soǵan júk kólikteri paıdalanylady degen aqparat jetti. Maǵan bas saýǵalap, rezıdenııadan ketý, tipti shetel asý týraly usynys birneshe ret aıtyldy. Biraq men buǵan úzildi-kesildi qarsy boldym. Teledıdar arqyly jasaǵan málimdemelerimniń birinde qandaı jaǵdaı bolsa da jumys ornymda qalatynymdy ashyq aıttym. Eki apta boıy tapjylmaı, Aqordada boldym, kún-tún demeı, shuǵyl jınalystar ótkizdim. Sol alasapyran kúnderde memleketimizdi saqtap qalý, eldegi zań men tártip ústemdigin qalpyna keltirý eń basty mindet edi” dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy «Qańtar oqıǵasynyń» halyq kóterilisi emes ekenin málimdedi. Aıtýynsha, ol — júzege aspaı qalǵan memlekettik tóńkeris. Qasym-Jomart Toqaevtyń bul pikirin Qazaqstan strategııalyq zertteý ınstıtýtynyń sarapshysy Ermek Toqtarov qoldady.

«Qańtar oqıǵasy 2022-2023 jyldary bolǵan saıası reformalardyń sebebi boldy. О́ıtkeni bul Qańtar oqıǵasynan keıin bárimizge málim boldy, belgili boldy ári qaraı bul saıası júıede, eskirgen erejeler boıynsha saıası ómirdi saıası aktıvızmdi taǵy basqa da saıası ınstıtýttardy qurýǵa bolmaıdy»,—dedi ol.

Memleket basshysynyń maqalasyna «Aq jol» demokratııalyq partııasynyń tóraǵysy Azat Perýashev óz pikirin bildirdi:

«Qańtar oqıǵasyndaǵy UQK basshylyǵynyń róli búginde belgili, onyń áreketine sot baǵa berdi. Degenmen, tóńkeristi keıinnen zańdastyrý úshin olardyń qyzmetkerleriniń (burynǵy chekıster bolmaıdy) parlamentke uıymdasqan túrde ený áreketin zertteý qajet dep esepteımin. Bul fakt qańtar oqıǵasyna qatysty bolmasa da (jeke ózim oǵan senimdi emespin), bul bolashaqta mundaı múmkindikti boldyrmaýdy oılanýǵa májbúr etedi.

Jalpy, Qasym-Jomart Kemelulynyń Qantar oqıǵasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne júıeli sebepteri bolǵany týraly pikirine tolyqtaı qosylamyn, onsyz qaskóılerdiń jospary sonshalyqty jappaı jáne qandy sıpatqa ıe bolmas edi. Men bul týraly post-faktým aıtyp otyrǵan joqpyn. 2020 jyldyń 20 qarashasynda (Qantardan bir jyl buryn) «Aq jol» Demokratııalyq partııasynyń sezinde biz bylaı dep málimdegen edik:

«Shıelenisken qoǵamdyq pikirtalastar Táýelsizdiktiń basty syn qaterlerin anyqtap berdi:

— bıýrokratııa jáne jemqorlyq,

— áleýmettik teńsizdik pen baılar men kedeıler arasyndaǵy alshaqtyq,

— ekonomıka men bıliktiń monopolııalandyrý.

…Elge áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası júıelerde túbegeıli ózgerister qajet. Bul ózgeristerdiń oryn alatyny sózsiz, olar sanaly túrde bola ma, álde stıhııaly bola ma, másele sonda ǵana.

О́zgeristerdi odan ári keshiktirý Belarýs pen Qyrǵyzstanda, odan buryn Ýkraınada bolǵandaı memlekettilik daǵdarysyna ákelýi múmkin…

Tipti, megapolısterdiń ózinde, óńirler men shaǵyn qalalardy aıtpaǵanda, ádemi qasbetterdiń ar jaǵynda kir men qýlyq, jerlesterimizdiń kedeıligi men jastardyń bolashaǵynyń joqtyǵy jasyrylady. Halqymyzdyń senimi men abyroıyn qaıtarý úshin osynyń barlyǵyn neǵurlym jyldam sheshý kerek» (https://akzhol.kz/kk/blog/aq-zhol-demokratiyalyq-partiyasynyng-toeraghasy-azat-perwashevting-xvi-quryltajda-partiyanyng-sajlawaldy-baghdarlamasy-bojynsha-soejlegen-soezi).» dep aıtty Azat Perýashev.