О́tken jylǵy Joldaýdyń ózegi & El prezıdentten taǵy qandaı bastamalar kútip otyr?

Foto: ashyq derekkóz

Qasym-Jomart Toqaev Prezıdent laýazymyna kiriskennen bastap demokratııalyq, Ádiletti Qazaqstan qurý ıdeıasyn alǵa tartqan bolatyn. Shyn máninde Ádiletti Qazaqstan bázbireýler aıtyp júrgendeı, bıliktiń oılap tapqan taptaýryn ıdeıasy emes, Prezıdenttiń strategııalyq baǵdarynyń ıdeıalyq negizi. Bul máselede Memleket basshysynyń jyl saıynǵy Joldaýlarynyń mańyzy erekshe. О́tken jylǵy «Ádiletti Qazaqstannyń ekonomıkalyq baǵdary» atty halyqqa Joldaýynda Prezıdent halyqtyń turmys sapasyna tikeleı áser etken sharalardy tarqatqan, qandastar.kz solardyń birqataryna sholý jasaýdy jón taptyq.

Ekonomıkadaǵy oń qadam nemese memlekettik satyp alý jańa júıege kóshpek

Memleket basshysy bul Joldaýda ekonomıkanyń damýyna múmkindik beretin birqatar mańyzdy máseleni kóterdi. Sonyń biri – memlekettik satyp alý júıesine ózgeris engizý. Prezıdent buǵan qatysty bıýdjet qarjysyn únemdep ári esep bere otyryp jumsaýǵa septigin tıgizip, sondaı-aq memlekettik satyp alý rásimin jeńildetetin jańa zań daıyndalyp jatqanyn atap ótti. Aıta keteıik, bul bastama bitpeıtin daý-damaı, jumys merziminiń uzaq bolýy sekildi ózekti máselelerdi sheshý úshin júkteldi.

«Bir jaǵynan jańa júıe kásipkerlerge odan ári qoldaý kórsetedi jáne qordalanǵan máseleler bıýdjettik qarjylandyrý arqyly shuǵyl sheshiledi. Satyp alý úderisi ońtaılanyp, qysqartylady, «baǵa emes, sapa» qaǵıdatyna basymdyq beriledi, ıaǵnı dempıngke tıimdi tosqaýyl qoıylady jáne proester tolyqtaı avtomattandyrylady. Memlekettik satyp alý júıesine alǵash ret «basynan baqaıshaǵyna deıin» jasaý tásili engiziledi»,  – degen bolatyn Prezıdent.

Aıtýynsha, jumystyń ashyq bolýyn aryz-shaǵymdardy qaraýdyń jańa tásilin qoldaný jáne qoǵamdyq monıtorıng ınstıtýtyn engizý arqyly qamtamasyz etý kerek. Sonyń nátıjesinde aldaǵy úsh jyldyń ishinde retteletin satyp alý salasyndaǵy jergilikti ónimder men qyzmetterdiń úlesi keminde 60%-ǵa jetýge tıis.

Bul oraıda «2023 jyly berilgen tapsyrma qalaı oryndaldy, nendeı qozǵalys bar?» degen saýal týyndaıtyny oryndy. Aıtpaǵymyz, aıtylǵan sóz jerde qalǵan joq. «Memlekettik satyp alý týraly» zań jobasy qaıta qaraldy, kóptiń qaıtara aıtyp júrgen syny da shet qalmaq emes.

Baǵamdasaq, jańa zańnyń aıasynda memlekettik aýdıtten bas tartý qarastyrylady. Memleket kameralyq baqylaýǵa aýysýdy kózdeıdi. Satyp alý proesteriniń merzimi de qysqarýy múmkin. Zań jobasynyń negizgi maqsaty – otandyq taýar óndirýshilerge nazar aýdaryp, qoldaý. Bastysy, konkýrstyq proedýra tolyǵymen avtomattyq júıege kóshpek. Iaǵnı qyzmet kórsetý nemese taýarlardy satyp alý kezinde memlekettik satyp alýǵa ótinish bergen kompanııalar ıfrlyq júıege josparlaryna saı ball qoıyp, reıtıng jasaıdy. Júıe sheshimimen reıtıngi joǵary bolǵan kompanııa tenderdi utyp alady.

«Munyń barlyǵy jabyq túrde ótedi. Konkýrsqa qatysyp jatqan kompanııalar bir-birin, olardyń josparyn bilmeıdi. Júıe arqyly ózderine qandaı ball beriledi, sol kompanııa utyp alady. Bárin avtomatty túrde ıfrlandyrylǵan proess sheshkendikten, shaǵymdanýǵa da múmkindik bolmaıdy», – delingen jaýapty vedomstvonyń dereginde.

AES: Referendým halyqtyń pikirin eskerýdi kózdeıdi

Joldaýdaǵy tolǵaqty máseleniń taǵy biri – AES salý máselesi boldy. Oǵan qatysty túpkilikti sheshim jalpyulttyq referendým qorytyndysy boıynsha qabyldanatyny aıtyldy. Kóńilge qonymdysy, memleket basshysy qoǵamda daýly taqyrypqa aınalǵan máselede toqeter sózdi halyq aıtatynyn eskertti.

«Atom elektr stanııasyn salý nemese salmaý máselesi – bul elimizdiń bolashaǵyna qatysty asa mańyzdy másele. Sondyqtan ony jalpyulttyq referendým arqyly sheshken jón dep sanaımyn. Naqty merzimin keıin anyqtaımyz», – dedi Toqaev.

Aıta keteıik, búginde AES qurylysyna qatysty ashyq talqylaý barlyq óńirde ótti. Jaqynda Úkimet otyrysynda atom elektr stanııasynyń qurylysy boıynsha referendým ótkizý týraly qaýly qabyldandy. Qaýlynyń jobasyn energetıka mınıstri engizdi.

«Qazaqstanda AES salý máselesi boıynsha respýblıkalyq referendýmǵa bastamashylyq jasaý jáne «Respýblıkalyq referendýmdy ótkizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy prezıdenti jarlyǵynyń jobasyn Qazaqstan Respýblıkasy prezıdentiniń qaraýyna engizý týraly úkimet qaýlysynyń jobasyn qaraýǵa shyǵarýdy usynamyn», – dedi Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev.

Mınıstrler kabıneti qaýly jobasyn biraýyzdan qabyldady. Endi energetıka mınıstrligi qujat jobasyn prezıdent ákimshiliginiń qaraýyna engizbek. Referendýmnyń datasy ázirshe belgisiz.

Zań júıesi jetildirilip jatyr

Jasyratyny joq, «eldiń saıası-áleýmettik júıesine ózgeris» qajet degen pikirdi ekiniń biri aıtady. Biraq, sóz «ony neden bastaý kerek, qalaı júzege asyrylady» degenge kelgende táp-táýir kóterilgen másele bastapqy baǵdaryn tappaı, bos daýryǵýdyń biri bolyp qalady. Biraq «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdasyn ustaný arqyly muny júıeleýge negiz bar. Bul týraly Qasym-Jomart Toqaev ta udaıy eske salyp keledi.

О́tken jylǵy Joldaýda da «Saıası reformalar «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» formýlasymen júzege asyrylyp jatyr. Bul tujyrym – qoǵamymyzdyń myzǵymas tuǵyry»,- dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev reformalardyń mazmuny jan-jaqty tolyǵatynyn atap ótti. Máselen, bıyl maýsymda Májilis pen Senat depýtattary jumysyn qorytyndylap, atqarylǵan isterdi jipke tizdi. Osy sessııada dárigerlerdiń mártebesine, zııandy eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin adamdardyń áleýmettik tólemderine, veıpterge qatysty qujattar qabyldandy. Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov sozbalańǵa salynyp ketken zańdardy atady. Depýtattyq saýalǵa syrǵytpa jaýaptar keletinin de aıtty.

Sessııada «Kúshti Prezıdent – yqpaldy Parlament – esep beretin Úkimet» formýlasynyń tıimdiligi dáleldengenine nazar aýdaryldy.

Onyń aıýtynsha, depýtattar turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy zańǵa ózgerister engizdi. Nesıe berý kezinde qaýip-qaterlerdi barynsha tómendetýdi kózdeıtin zań qabyldady. Veıpterge tyıym salyndy, býkmekerlik keńselerdiń jumysyna qatysty da shekteýler engizildi. Erlan Qoshanov parlament qorjynynda qaralýy tıis 71 zań jobasy baryn aıtty.

– Depýtattyq korpýs endi bıýdjet, salyq, qurylys, sý kodeksteri boıynsha jumys isteıdi. Sonymen qatar biz múldem jańa ıfrlyq kodeksti kútip otyrmyz. Aldymyzda sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-áreket, esirtkimen kúres, din, sot júıesindegi reformalar jáne basqa da máselelerge qatysty zań jobalary boıynsha aýqymdy jumys kútip tur. Parlament, Úkimet jáne sarapshylar qoǵamdastyǵy úılesimdi ári jan-jaqty jumys isteýi qajet, – dedi QR Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Erlan Qoshanov.

Osyǵan qarap, edáýir qozǵalys baryn ańdaımyz. Bizge de júıeli túrde júrgiziletin jáne oń nátıjelerge baǵyttalǵan memlekettik saıasat qajet ekeni daýsyz.

Jylý, sý resýrstary men energetıkalyq qaýipsizdik: Qandaı bastamalar júzege asýda?

Eldegi jylý máselesi salqynqandylyqty qajet etetin buryn. Oǵan halyqty dúrliktirgen birneshe apat dálel. Bul jaǵdaı jyldar boıy sheshilmegen máseleniń betin ashyp berdi. Infraqurylymnyń ábden tozýy halyqtyń turmys sapasyna tikeleı áser etedi. Indýstrııalandyrý qarqynyn da tejeıdi. Iaǵnı, ınfraqurylymdy jańǵyrtpasaq, jańa ekonomıkalyq úlgige kóshý múmkin emes. Bul oraıda Prezıdent Úkimetke birqatar tapsyrma berip, Joldaýda ony ashyp kórsetti.

Aldymen energetıkalyq qaýipsizdik máselesi alǵa shyqty. Basty mindet elektr energetıkasy salasyna júkteledi. Aldaǵy 5 jylda keminde 14 gıgavattyq jańa elektr qýaty iske qosylmaq. Ekibastuzdaǵy birinshi GRES-tiń birinshi blogyn qaıta qurý jumystary aıaqtalady. Buryn eshqashan tolyq qýatyn paıdalanyp kórmegen stanııanyń 8 blogy túgel jumys isteıtin bolady. Qazir ekinshi GRES-ti keńeıtý jobasy júzege asyrylyp jatyr, úshinshi GRES-tiń qurylysy bastalady. Túptep kelgende, Qazaqstan elektr qýatyn basqa jaqtan almaýǵa tıis, ıaǵnı kórshiles elderge táýeldi bolmaýy kerek. Bizdiń qazirgi ahýalymyz máz emes. Bul – eń aldymen, memlekettik qaýipsizdik máselesi.

Árıne, jańartylatyn energetıka jobalaryn júzege asyrý da jalǵasady. Sý elektr stanııalaryn damytý máselesi nazardan tys qalmaıdy. Elektr qýatymen, jylýmen jáne sýmen qamtamasyz etý – tehnologııalyq turǵydan alǵanda tyǵyz baılanysqan birtutas júıe. Oǵan ekonomıkanyń asa mańyzdy jeke salasy retinde qaraǵan abzal. Osy salaǵa qatysty qazirgi ustanym negizinen ózektiligin joǵaltty. Jańa sheshimder máselelerdi sheshýge negiz bolyp keledi.

Sý resýrsy da  elimizdegi ózekti máselelerdiń biri ekeni daýsyz. Ásirese, sýdyń sapasy jáne onyń halyqqa qoljetimdi bolýy asa mańyzdy bolyp tur. Jyl ótken saıyn halqymyzdyń sany da, ekonomıkamyz da ósedi. Bul – qalypty qubylys. Sol sebepti 2040 jyldarǵa qaraı Qazaqstandaǵy sý tapshylyǵy 12-15 mıllıard tekshe metrge jetýi múmkin.

«Jalpy, biz – transshekaralyq sý kózderine táýeldi elmiz. Eýrazııa qurlyǵyndaǵy ózender men kanaldar – barshamyzǵa ortaq tabıǵat baılyǵy. Osy sý kózderi bizdiń halyqtarymyzdy, ekonomıkamyzdy jaqyndastyrady. Sondyqtan kórshiles ári dostas eldermen bul másele boıynsha árdaıym ózara túsinistikke jáne kelisimge kelý kerek», – degen edi Prezıdent.

Jan-jaqty oılastyrylǵan sý saıasatyn júrgizý, transshekaralyq sýlardy paıdalaný máselelerin sheshý – Úkimettiń aldynda turǵan asa mańyzdy mindetter.

Sharýalar men ónerkásip ókilderine sýǵa qatysty sapaly saraptamalar men boljamdar kerek. Bul taldaýlar ár jyly jáne orta merzimdi kezeńde sýdyń mólsheri qandaı bolatynyn da qamtýy qajet. Sondyqtan bárin aldyn ala josparlaǵan jón. Sondaı-aq ishki sý resýrstaryn únemdep paıdalaný óte mańyzdy. Sýdy únemdeıtin tehnologııa óte baıaý engizilýde. Sýdy shaqtap paıdalaný mádenıeti de joq.

Tipti, elimizdiń keıbir óńirlerinde sýdy eń kóp jumsaıtyn aýyl sharýashylyǵy salasynda onyń 40 paıyzy bosqa ysyrap bolyp jatyr. Sý sharýashylyǵy nysandarynyń 60 paıyzy tozyp tur. Olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin óte batyl jáne shuǵyl sharalar qajet.

«Eń aldymen, sýdy únemdeıtin ozyq tehnologııany engizý isin tezdetip, ony qoldaný aýmaǵyn jyl saıyn 150 myń gektarǵa deıin keńeıtý kerek. Kóktemgi qarǵyn sýdy jınaý jáne ony egistikke jetkenshe qumǵa sińirip joǵaltyp almaý máselesi sheshimin tabýǵa tıis. О́ıtkeni onyń bári – ishki sý qorymyz. Ol úshin 20 jańa bógen salý, keminde 15 sý qoımasyna kúrdeli jóndeý júrgizý jáne 3500 shaqyrymdyq kanaldy jańǵyrtyp, ıfrlyq tásilmen baqylaýǵa alý kerek. Negizgi mindet – 2027 jylǵa qaraı qosymsha eki tekshe shaqyrym sýǵa qol jetkizý», – dedi memleket basshysy.

Sý únemdeıtin tehnologııalardy engizý – asa mańyzdy jáne shuǵyl mindet. Sondyqtan tıimdi tásilder usyný qajet. Halqymyz «Sýdyń da suraýy bar» dep beker aıtpaǵan. Muny eskergen Prezıdent kóp uzamaı Sý resýrstary jáne ırrıgaııa mınıstrligin de qurdy. Mınıstrliktiń aıasynda Ulttyq gıdrogeologııa qyzmeti qaıta jumys bastady.

P.S. Budan qandaı qorytyndy shyǵaramyz? Qarap otyrsaq, qazir san calaǵa qatysty baıyrǵy ustanymdar ózektiligin joǵaltqandaı. Jańa sheshimder ǵana máselelerdiń túıinin tarqatýǵa negiz. Dástúrli Joldaýda budan bólek kóterilgen taqyryp jetkilikti, problemalardyń da birtindep tarqatylyp kele jatqany erteńge degen úmit shyraǵdanyn jaǵyp otyr.

Jańa Qazaqstandaǵy jańa qadamdarǵa jurtshylyq ta tas túıin daıyn. Eldiń Prezıdenttiń alda jarııalaıtyn Joldaýynan da batyl bastamalar kútip otyrǵany jasyryn emes.