Sarapshylar: Eshqandaı kinási joq 237 sarbazdy jer jastandyrǵan bılik áskerdegi bassyzdyqty toqtatady dep aıta almaımyn

Foto: ashyq derekkóz

Qazaqstanda sońǵy tórt jyldyń ishinde áskerde 310 sarbaz qaza tapqan. Beıbit kúnniń ishinde elimizde ár 113 saǵattyń ishinde (shamamen 4 kún) 1 sarbazdan qaza tapqan. Alash.kz ulttyq portaly jyl basynan beri áskerde qaza tapqan, aýyr jaraqat alǵan, BAQ betine jarııalanǵan sarbazdardyń tizimin jınaqtady. Al jarııalanbaǵany qansha…

Maqala barysynda elimizge tanymal áskerı-sarapshy Ermek Seıitbattalov jáne saıasattanýshy Dos Kóshim arnaıy suhbat berdi.

Jyl bastala sala 4 qańtar kúni Ámir Baıturǵanov esimdi sarbaz qaza tapty. Ámir Baıturǵanov áskerge 2023 jyldyń kúzinde shaqyrylǵan.

Marqumnyń otbasy 21 jeltoqsanda qaraly habardy estigen.

“Túngi saǵat 03:00-de áskerı bólimnen qońyraý shalyndy. Olar sizdiń ulyńyz esin jııa almaı, es-tússiz jatyr dep habarlady. Olar meniń bólimge dereý kelýimdi surady. Sol kúni tańǵy saǵat 06:20-da ulym esin bilmeı qaıtys boldy», – deıdi marqumnyń ákesi Murat Baıturǵanov.

13 mamyr kúni taǵy da sarbaz qaza tabady. Bul joly da urý-soǵý, taıaqtyń astyna alý oqıǵalary belgili boldy.

2023 jyldyń qańtar aıynda Jetisý oblysy, Kerbulaq aýdany, Saryózek aýylyna Otan aldyndaǵy boryshyn óteýge ketken Dosymjan Sálimjan Berkinuly aıaq astynan aýyryp, gospıtalǵa ketken. Úsh kúnnen keıin qaza tapty. Alty aıdan keıin tabytpen oralǵan balasyn joqtaǵan ana barlyq áleýmettik jelige joqtap jazdy. Toqaevtan ádildik surap, kináliler tolyq jazalanýyn ótindi. Biraq is keıin tynysh qaldy.

“Sarbazdar óz basshylaryn ákesindeı kórip, olardy «ÁKE, BATIa» dep ataıdy eken. О́zine rııasyz sengen ulyn áskerı ákesi ólimge qıdy. Amanatqa qııanat jasaldy. Ozbyrlyq óz maqsatyna jetti. Artta botadaı bozdap áke-sheshe qaldy. Uldyń ornyn endi kim toltyrady? Dosymjannyń ólimine túgel Jylyoı halqy qaıǵyryp kóńil aıtady. «Tas túsken jerine aýyr» degen, «qýanyshty bólisse kóbeıedi, qaıǵyny bólisse azaıady» degendeı, kóp bolyp qol ushyn bereıik, aǵaıyn!»,-dedi qaza tapqan sarbazdyń týysy.

14 maýsym kúni Aıagózdegi 10810 garnızonynda merzimdi áskerı qyzmetin óteýshi qaza tapty. Qaıǵyly oqıǵa oqý-jattyǵý kezinde qaýipsizdik sharalaryn saqtamaý saldarynan bolǵan. Bul jaıly QR Qorǵanys mınıstrliginiń ókilderi habarlady.

Naqtylap óteıik,qapııada ómirden ótken 21 jastaǵy О́serbeı Aqan Almaty oblysy, Qarasaı aýdanynyń týmasy. Byltyr kúzde Otan aldyndaǵy boryshyn óteý úshin Aıagóz qalasyna attanǵan.

Marqumnyń týǵan-týystary jýrnalısterge balasynyń denesi tehnıkanyń astynda qalǵanynasenbeıtinin aıtqan: 

– Balamdy kórýge meniń aıǵaıymmen, ursýymmen áreń kirdik. Jalǵyz ózimdi máıithanaǵa kirgizdi. Kórdim. BTR-dyń astyna túsip qalǵan deıdi. Bilmeımin. Balam sol qalpynda jatyr. Eger de sondaı aýyr tehnıkanyń astyna túsip qalsa, ezilip qalmaı ma? – deıdi marqumnyń anasy Baný Aqanqyzy.

7 qyrkúıek kúni Mańǵystaý oblysyndaǵy polıgondaǵy jıyn kezinde jaralanǵan sarbaz aýrýhanaǵa jetpeı kóz jumdy.

Qaıǵyly oqıǵa 7 qyrkúıekte Oımasha polıgonynda «Batys» óńirlik qolbasshylyǵy bólimsheleriniń jıyndary kezinde boldy.

Saǵat 17:10 shamasynda lager kezekshisi, gvardııa leıtenanty PM 9 mm tapanshadan ruqsat etilmegen oq atyp, gvardııanyń merzimdi qyzmet sarbazy, qatardaǵy jaýynger Marat Erboluly Barqulovtyń betine tıdi.

10 qyrkúıek kúni Kelisim shart boıynsha áskerı qyzmetker qaza tapty.

“Myna taǵy bir ádiletsizdik. Astana qalasynda mindetti áskerı qyzmetin ótep shyqqan soldat Almaty qalasyna kelisimshart boıynsha aýysyp, qyzmet etip júrgen. Esimi – Almaz. Bir kúni onyń anasyna Almazdyń qaıtys bolǵany týraly sýyq habar jetkizildi. Alǵashynda kinálilerdi jazalaımyz dep ýáde bergen bolatyn. Biraq keıin olar Almazdyń ózin-ózi abaısyzda atyp alǵanyn málimdedi”,- dep jazdy telegram arnasy.

Bas jaraqatyn alyp 6 aıdan beri komada jatqan Erbaıan Muhtardyń jaǵdaıy áli de máz emes. Sarbazdy jeti birdeı leıtenanttyk soqqyǵa jyqqandyǵy týraly áleýmettik jelilerde aıtylyp júr. Aqıqatyn Alla biledi.

«Áskerı qyzmetshilerdiń ómiri men densaýlyǵyn saqtaý komandırler úshin basty mindet bolyp tabylady. Biz de Erbaıan Muhtardyń týystary men jaqyndarymen birge onyń densaýlyǵyna alańdaımyz jáne QR Qorǵanys mınıstrliginiń emdeý mekemelerinde medıınalyq kómek kórsetýge daıynbyz» dep jazǵan QR QM baspasóz qyzmeti.

Ulttyq ulannyń habarlaýynsha, qatardaǵy Erbaıan Muhtardyń bas jaraqatyn alý faktisi boıynsha QR QK 440-baby 4-tarmaǵynyń 3-bóligine saı qylmystyq is qozǵalǵan. Bul jerde áskerı qyzmetshiler arasyndaǵy ózara qarym-qatynastardyń jarǵylyq erejeleri buzylǵan.

Jambyl oblysynda sarbaz Ábdilpat Nurjigit 9 maýsym kúni jansaqtaý bólimine túsken bolatyn.

Jambyl oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy baspasóz qyzmeti sarbazdyń jaǵdaıy aýyr ekenin málimdegen. Naýqas 9 maýsym kúni Gvardeısk áskerı gospıtalinen jedel járdem kóligimen jetkizildi. Qordaı ortalyq aýdandyq aýrýhanasyna «polısegmentaldy pnevmonııa» dıagnozymen jatqyzyldy. Oń jaqta plevrıt. 3-4 dárejeli juqpaly toksıkalyq shok. Sepsıs. Mıdyń gıpoksııalyq isinýi, erebraldy koma 2-3. DVS sındromy. Naýqas klınıkalyq ólimdi bastan keshken. Qazirgi ýaqytta naýqastyń jaǵdaıy óte aýyr, kóptegen músheler jetkiliksizdigi baıqalady. Atap aıtqanda, tynys alý, júrek, baýyr, erebraldy jáne ınfekııalyq toksıkalyq shok belgileri bar. Gemofıltraııa jáne dári-dármekpen emdeledi», – dep jazǵan edi sol tusta.

Uzaq ýaqyt boıy jansaqtaý bóliminde ómir men ólim arasynda jatqan sarbaz aman-esen jazylyp shyqty. Ata-anasy sarbazdy qoldaǵan halyqqa alǵystaryn jaýdyrdy.

Osy oraıda áskerı sarapshy Ermek Seıitbattalovtan suhbat aldyq.

-Beıbit kúnde 270 sarbaz qaza tapqan. Kúni keshe kúlli qazaq halqy mańǵystaýlyq sarbazdy jer qoınyna attandyrdy. Nege áskerdegi ólim toqtamaı tur? Buǵan ne sebep?

− Áskerde, «árbir kelgen jas qazaq jigit meniń otandasym, meniń baýyrym», – dep, áskerı tolymǵa meıirimmen qaraıtyn komandır bolmasa, bizde áli osyndaı oqıǵalar jalǵasa beredi.

Qaıdan biz bundaı komandırdi tabamyz?- deseńiz, ony áskerı joǵary oqý ornynan tárbıelep shyǵarýymyz kerek.

Al ol áskerı joǵary oqý ornynda komandırdi tárbıeleıtin oqytýshy ofıer bar ma?- deseńiz, meniń jaýabym – ázirshe joq. Basynan aıaǵyna deıin jańa reforma júrgizý kerek.

Aıtyp otyrǵan komandırimiz jas tolymdy qalaı tárbıeleý ádisin bilý kerek.Jańa kelgen jas tolym, bir-birin áli jaqsy tanymaıdy. Olarǵa, jan-jaǵyndaǵy dúnıe túgel – jańalyq. Olar nazaryn qoıyp qaraıdy. Osy kezeń «adaptaııa» dep atalady. Osy kezde tárbıeshi komandır, kelgen jas tolymǵa áskerı tártiptiń qatań talaptaryn jetkizip, ony oryndatýdyń amalyn tabý kerek. Túgel jas tolymdy bir teńdik jaǵdaıǵa keltirýi qajet. Aıyrmashylyǵy joq bolýy kerek. Barlyǵy bir ınkýbatordan shyqqandaı, aıyrmashylyǵy joq qatardaǵy sarbaz bolýy qajet. Sonda momyny da, buzaqysy da azamattyq kezdegi óz minezin umytady. Talap kúnnen-kúnge qataıyp, etteri áskerı ómirge úırene bastaıdy.

Áskerı qyzmette óte az bos ýaqyt bolady. Sol kezde bir-birimen tanysa bastaıdy.  Bul kezeń «dıfferenaııa» dep atalady. Osy kezde jaqsy ujym, jaman ujym quryla bastaıdy.

Komandır óz janyna jaqsy, belsendi jigitterdi jınap solarǵa ıterseń júretin, ıtermeseń júrmeıtinderdi qosyp jaqsy topty kóbeıtýi kerek.

Jaqsy top, onyń arasynda belsendiler kóbeıgen soń, olar ózi, komandırsiz-aq buzaqylardy tárbıelep alady. Jeke jáne ujym arqyly tárbıeleý degen osy ádis, egerde qysqasha aıtsa, «Sıntez» degen taǵy bir kezeń bar. Osy kezeńde jańaǵy atalǵan áskerı uıym, komandırimen, jas tolymy men bir januıa sııaqty, bir-birine meıirimdi, janashyr, qaıyrymdy bolady. Sonda áskerde jaralaný, mert bolý, ólim degen oqıǵa óte sırek bolady.

 − Bul qasiretke memleket qalaı tyıym sala alady? Arnaıy zań qajet pe?

− Keń jáne tereń reforma júrgizilýi kerek. Kadrlardy aýystyrý kerek, jańadan. Eski júıe qaıtadan burynǵy oqıǵany jańartady. Jáne ony áshkereleý qıynǵa túsedi, nege deseńiz, ol óte jasyryn túrde, búrkemeli túrde ótedi.

 − Búgin áskerge shaqyrtý jasyn 19-20 jasqa qysqartý týraly petıııa shyqty. Qanshalyqty durys sheshim? Jasty ulǵaıtýmen qandaı máseleler sheshiledi?

− Bul shara qoıylǵan maqsatqa jetektemeıdi. Jalpy áskerı mindet ár Qazaqstan Respýblıkasynyń mindeti bolýy kerek, al merzimdi áskerge shaqyrýly qyzmet bolmaý qajet.

Qazaqstan Qarýly Kúshi úsh satylyq qyzmetten turýy kerek. Birinshisi, “Kásibı qarýly kúshter”, ekinshi, “áskerı rezerv qyzmeti”, úshinshi,  “Terrıtorıaldy qorǵanys”, Rezerv pen Terrıtorıal qorǵanys qyzmetkerlerin aı saıyn eki kúnge jattyǵýǵa shaqyryp, jyl aıaǵynda eki juma daıyndyqqa shaqyryp merzimge shaqyrylatyn jaýyngerlerden daıyndyǵynyń joǵary dárejege jettirý kerek”,- dedi ol óz suhbatynda.

Saıasattarýshy Dos Kóshim:

“Qoǵam qandaı bolsa, sol qoǵamnyń san túrli salalary dál sondaı bolady. Qoǵam dertke ushyrasa, jeke bir salanyń saý bolýy – múmkin emes. Sol sııaqty, bizdiń áskerı salamyz da osy otyz jyl jylda eshqandaı ózgeriske túsken joq. Sol keńistik kezeńdegi basshylar, sol keńestik kezeńdegi saqtalǵan jaýyngerlerdiń arasyndaǵy ishki qarym- qatynas. Álimjettik, ózderinen tómendegilerdi qorlaý, baǵyndyrý, t.t. Osy, keńestik kezeńde qalyptasqan «túrme zańyn» ózgertýge talpynǵan basshyny kórgen joqpyn.

Sebebi – qoǵam da, sol keńestik zamandaǵy ákimshilik, ámirshildik júıeni tolyq saqtap keledi.

Qysqasy, ókinishke qaraı, bul – zańdylyq.

Múmkin, qoǵam demokratııaǵa qadam basqanda ǵana áskerdegi jaǵdaı ózgerip, ólim azaıatyn bolar.

237 eshqandaı kinásiz sarbazdy jer jastandyrǵan búgingi bılik áskerdegi bassyzdyqty toqtatady dep aıta almaımyn. Júıe ózgermeıinshe osy qalamyzda qalamyz.

Áskerdegi bassyzdyq pen jaýyngerlerdiń zorlyqpen qaza bolýynyń jasqa eshqandaı qatysy joq”,- dedi ol óz jaýabynda.

Qoryta kele, orda buzar otyz jastan asqan Qazaqstan qyryqta qamal alýy ekitalaı… Ár sala kúnnen-kúnge bytyrap, otyz jylǵy qaryn shirýde. Áskerdegi sarbaz ólimi sarapshylardyń pikirinshe áli de jalǵasa beredi. О́ıtkeni, el basqarýdaǵy tutas júıe – ózgeris tappady. Amal neshik…