Sherzat isine kýáger eki qyzdyń biri Elmıra Nurbekova sotta sóıledi, biraq?..

Foto: skrın

Sherzat Polat isi boıynsha buǵan deıin aty atalǵan eki qyzdyń biri – Elmıra Nurbekova sotta kýálik berdi, dep habarlaıdy qandastar.kz Orda.kz saıtyna siltep.

Onyń sózinshe, oqıǵaǵa deıin eki kún buryn aıyptalýshylar Abzal, Nurqııas jáne Ravıl onyń qurbysy Danamen tanysqan. Qalǵan jigitterdi tanymaıtynyn aıtyp berdi.

«Ravıl maǵan jazyp, kezdesýdi usyndy. Men oǵan keshke deıin jumysta bolatynymdy aıttym. Keıinirek Dana maǵan «Ravıl kezdeskisi kelip jatyr» dep jazdy. Biz meıramhanaǵa bardyq, sol jerde jigitter otyr eken. Biz Danamen birge bıledik, keıin solarmen bir ústelge otyrdyq. Ústelde Nurqııas, Ravıl, Abzal, Azamat jáne Toqtaýbaevtar bolǵan. Stolda araq-sharap ta turdy», – dedi ol sotta.

Kýágerdiń aıtýynsha, meıramhana jabylǵannan keıin bári syrtqa shyqqan. Ol úıge qaıtqysy kelgenimen, jigitter olardy dúkenge kirip-shyqqan soń, aparyp tastaıtynyn aıtqan.

«Men úıge qaıtamyz degende, Nurqııas pen Ravıl: «Biz ózimiz aparyp tastaımyz, tek birinshi dúkenge baramyz» dedi. Dúken aldyna kelgende, jigitter kólikten sekirip túsip, dúkenge qaraı bettedi. Biz alǵashynda Danamen kólikte qaldyq, keıin temeki alý úshin dúkenge kirdik. Ishte biz tanymaıtyn eki er adam turdy. Biz: «Temeki satyla ma?» dep suradyq. Solardyń biri: «Joq, dúken jabyq. Shyǵyńdar, áıtpese qazir qarýymdy shyǵaryp, ata bastaımyn» dedi. Osy kezde bireý esikti ishten teýip jiberdi. Sol dúkenniń aldynda Nurqııasty bireý uryp jiberdi», – deıdi Elmıra.

Onyń sózinshe, dál osy sátte kútpegen áreket bolǵan. Belgisiz bir adam aýaǵa oq atyp, jaǵdaı kúrt shıelenisken.

«Sol kezde saqaly men bas kıimi bar er adam dúkenniń janynan júgirip shyǵyp, eki ret aspanǵa oq atty. Men Ravılge: «Qoıyńdar, tóbelespeńder» dep toqtatýǵa tyrystym. Biraq ol tyńdamaı, tóbeleske qosylyp ketti. Biz Danamen shetke shyqtyq», – dedi kýáger.

Sottaǵy jaýap barysynda ol oqıǵa kezinde tóbe shashy tik turǵanyn jasyrmady.

«Sol sátte áıel adamnyń kómek suraǵan aıqaıyn estidik. Jerde es-tússiz jatqan balany kórip, turyp qaldym. Atys daýsynan keıin bári dúkenniń artyna qaraı júgirip ketti. Shynymdy aıtsam, júregim aýzyma tyǵylyp, qozǵala almaı turyp qaldym. Bireý qolymnan tartyp, kólikke qaraı jetelep alyp ketti. Kim ekenin kórmedim», – dedi ol.

Ketip bara jatqanda kýáger beınejazba jasap turǵan áıeldi kórip, jedel járdem shaqyrýyn suraǵan. Odan keıin qyzdar jigittermen birge taýǵa qaraı ketken.

«Bir áıeldiń bárin beınejazbaǵa túsirip turǵanyn kórip, «Jedel járdem shaqyryńyz» dep aıtyp úlgerdim. Keıin kólikpen taýǵa qaraı jol tarttyq. Jolda bir jerge toqtadyq. Jigitter: «Kólikte kútińder» dep shyqty. Artynsha qara djıp keldi, biz soǵan otyryp, tómen qaraı bettedik. Sodan soń polıııa toqtatty», – dedi Elmıra Nurbekova sotta.

Elmıra Nurbekova bul oqıǵadan keıin aýaǵa myltyq atqan er adamdy jábirlenýshilermen bettestirý kezinde tanyǵanyn aıtty.

«Keıin jábirlenýshilermen bettestirý kezinde aýaǵa oq atqan, saqaly bar, basynda bas kıimi (kepkasy) bolǵan er adamdy birden tanydym», – dedi Elmıra.

Kýáger sot barysynda jábirlenýshi taraptyń advokaty Meıirman Shekeev Elmıra Nurbekovanyń tergeý barysynda bergen jaýabyn oqydy. Ol kezde Nurbekova «balanyń mamasy «kómektesińder, balamdy óltirip jatyr dep aıǵaılady. Ary qaraı men de júgirip baryp, arasyna qara tústi kúrte kıgen adamdy tartyp aldym. Bir kezde qarasam, myltyqty alyp shyqqan bala jerde jatyr eken. Ústi qan boldy. Bala ishimen jatqan kezde Abzal qolyndaǵy pyshaǵymen arqa jaǵynan uryp jatqanyn kórdim jáne «qoıyńdar» degen kezde Ravıl meni kólik jaqqa bardy da, kólikke otyr dep ketti» dep jaýap bergen. Biraq bul sózin Nurbekova sot kezinde rastamaı, basqasha jaýap berdi.

Men ol kezde eseńgiregen kúıde edim. Men jaýapty oryssha berdim. Vıdeony kórsetseńiz bolady», — dedi kýáger.

Advokat oǵan «siz qylmystyq jaýapkershilik bary jóninde eskertildińiz, sonda osy jaýaptan bas tartyp otyrsyz ba?» dep surady.

Men jaýabymnan bas tartpaımyn. Men barlyq shyndyqty aıtyp otyrmyn. Qalaı boldy – solaı aıtyp otyrmyn», — dedi Elmıra Nurbekova.