Sybaılas jemqorlyq az elder: Qazaqstan neshinshi orynda tur?

Foto: ashyq derekkóz

qandastar.kz – «Qymbattamaǵan ne qaldy?» Qazir kóptiń aıtatyny osy. Azyq-túlik baǵasynyń sharyqtaýy, jalaqy jáne jumyssyzdyq. Osy úsh mańyzdy másele qoǵamnyń bas aýrýyna aınalyp otyr. Qurlyq asyp qulpynaı terip, shetel baryp qurylys isteıtin zamandastardyń qatarynyń artýy da osymen tikeleı baılanysty ekeni anyq. Sebebi tanymal ekonomıst, Májilis depýtaty Dáýlet Muqaev aıtpaqshy, qarny ash adam patrıot bolmaıdy. Al túıini tarqamaı turǵan túıtkilderdiń aldyn alý úshin aldymen elde korrýpııany quryqtaý kerek deıdi sarapshylar. 

Jemqorlyq az elder: Qazaqstan qaı orynǵa turaqtady?

Sheteldik ekonomıster de eger el baıyp, gúldengisi kelse, jemqorlyqty joıý kerek degen pikirde. Baıqap qarasańyz, jemqorlyq kez kelgen elde bar, onymen barlyq memleket kúresip jatyr. Degenmen, Qazaqstan US News  reıtınginde 87 memlekettiń arasynda 75-inshi orynda tur. TMD elderi arasynda sybaılas jemqorlyq boıynsha Qazaqstan Reseı men Belarýsten ǵana alda. О́zbekstan, Ázirbaıjan jáne Ýkraınada Qazaqstanǵa qaraǵanda jemqorlyq az. Jemqorlyq eń az elder –  Shveıarııa, Kanada, Shveııa, Aýstralııa jáne Nıderland. Derekter boıynsha elimizde sotqa deıingi tergep-tekserýlerdiń biryńǵaı tiziliminde 1,2 myń jemqorlyq baǵytyndaǵy qylmys tirkelgen, bul bir jyl burynǵyǵa qaraǵanda 17,7%-ǵa tómen. Olardyń 855-i aýyr qylmys, 283-i ortasha, 43-i asa aýyr, 41-i  aýyr emes qylmystarǵa jatady. Sonymen qatar bizde laýazymyn asyra paıdalaný, bótenniń senip tapsyrylǵan múlkin ıemdený, para alýda deldaldyq jasaý jáne qyzmettik ókiletin asyra paıdalaný da keń taralǵany belgili bolyp otyr.

Jańa Qazaqstanda jemqorlyqtyń joly kesiledi

Sheteldik tájirıbe shet qalmasyn. Mysalǵa, Ońtústik Koreıany alaıyq. Eldiń sońǵy prezıdentteri jemqorlyq babymen aıyptalyp, qyzmetinen qýylǵanyna qaramaı, bul eldiń turmystyq paramen kúres tájirıbesi tyń ekenin baıqaýǵa bolady.  1999 jyldan beri munda OPEN júıesi qoldanysta. Bul – azamattardyń ótinishin onlaın rejımde qarastyratyn júıe. Sondaı-aq jemqorlyqqa qarsy kúres týraly zań jaǵdaıdy anaǵurlym túzegen. Zańǵa saı, jemqorlyq faktisin kámeletke tolǵan kez kelgen azamat zertteı alady. Budan bólek, shendiniń para alý týraly azamattar jazǵan árbir aryzy bólek qarastyrylady. Kópke úlgi bolǵan Sıngapýrdyń tájirıbesine de nazar aýdarýǵa bolady. Sebebi munda jemqorlyqpen kúres bıýrosynyń saıası múmkindigi mol. Organ tek memlekettik organdardyń ǵana emes, jeke sektordaǵy paraqorlyqtyń da jolyn kesýge tyrysady. Sondaı-aq bıýro memlekettik qyzmetkerlerdiń jumysyna zertteý júrgizip, qaı jerde zańsyz tabys tabý múmkindigi bar ekenin anyqtap, aldyn alý sharalaryna mán beredi.

Sybaılas jemqorlyqqa aıaýsyz soǵys jarııalanǵan eldiń biri – Qytaı. QHR-da jalǵasyp jatqan modernızaııalyq proesterdiń nátıjesi aýyz toltyryp aıtarlyqtaı. Mundaǵy jemqorlyqqa qarsy kúres barǵan saıyn aýqymyn keńeıtip keledi, nátıje de bar. QHR tóraǵasynyń árbir sheneýnik «Las qol» shabylatynyn este ustaý kerek» degen sózi Qytaı úshin qazir burynǵydan da ózekti. Eldiń quqyq qorǵaý jáne sot júıesin reformalaýdy jarııalaǵan jańa Qazaqstanǵa bul elden tájirıbe almasý artyq etpeıtini anyq. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta el damýyna kedergi keltirip otyrǵan  sybaılas jemqorlyqpen kúresti kúsheıtý máselesin kún tártibinen alǵan emes.

– Jańa Qazaqstannyń maqsaty – azamattardyń ál-aýqatyn arttyrý, tabys alshaqtyǵyn joıý, jumys oryndaryn ashý jáne ınflıaııany tejeý. Bizdiń barlyq kúsh-jigerimiz mıllıondaǵan qazaqstandyqtyń qaýipsizdigi men turmys jaǵdaıynyń sapasyn jaqsartýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Bul rette jemqorlyqty joıý mańyzdy bolyp qala bermek. Osyndaı qylmysy úshin sottalǵandardy merziminen buryn shartty túrde bosatýǵa tyıym salyndy. Budan bylaı olardan qaıtarylǵan qarajat mektep salýǵa jumsalady. Sondaı-aq keselmen kúres tıimdi bolý úshin memlekettik satyp alý júıesine birqatar ózgeris endi, – degen bolatyn Memleket basshysy.

Málimetterdi paraqtasaq, qor arqyly búginde elimizdiń birqatar óńirinde, sondaı-aq Astana, Almaty jáne Shymkent qalalarynda 76 myń orynǵa shaqtalǵan 62 mekteptiń qurylysy qarjylandyrylǵan. Qor qurylǵaly esepshotyna 151,6 mlrd teńge túsken. Qordyń qyzmeti mektepterdi, qosalqy ǵımarattardy jáne ınternattardy salý jáne qaıta jańǵyrtý arqyly úsh aýysymdyq mektepter men apatty oqý oryndarynyń máselelerin sheshýge jáne jalpy bilim berý mekemelerindegi oryn tapshylyǵyn joıýǵa baǵyttalyp otyr.

О́zimiz kedeı bolǵanmen, elimiz baı bolsa…

Qorytyndyny qazaqtyń belgili qoǵam qaıratkeri Nurtas Ońdasynovtyń «Úsh tazalyq» danalyǵymen túıindesek. «Birinshiden, qansha jyl qolymda bılik bolsa da, bireýden bir tıyn da para almadym – Qolym taza! Ekinshiden, úshtiktiń biri bolyp, bireýdiń syrtynan qol qoıǵan emespin, ıaǵnı eshkimniń qany moınymda joq – Arym taza! Úshinshiden, adamdardy ataǵa, rýǵa, júzge bólgen de, tipten eshkimniń eshqashan júzin suraǵan da emespin – Júzim taza!» degen eken ol.

Kezinde Bóltirik sheshen de qolyndaǵy bar maldy kórshi-qolań, aǵaıyn-týystaryna túgel úlestirip bergende bir manap: «Ýa, Bólteke! Maldyń bárin taratyp berdińiz, ózińizdiń de kelim-ketim qonaqtaryńyz bar emes pe? Bir-eki toqty-torym qaldyrsańyz etti» dep oı qosqan desedi. Sonda sheshen: «Bul halyq meniń kedeı ekenimdi bilmeıdi deısiń be? Maǵan qonaq kelse, myna sender kútesińder. О́z aldyma mal jıyp qaıteıin?» dep jaýap qaıyrǵan eken.

Bul áńgimeniń astarynda ózinen buryn eliniń baı bolýyn qalaıtyn uly murat jatqandaı. Shynynda, ózimiz kedeı bolǵanmen, elimiz baı bolsa, sol baı eldiń sharapaty bárimizge de tıetin be edi?

  M.SNADIN