Tirkeýge turý
Turǵylyqty jer boıynsha tirkelý jáne balany tirkeý
Tirkelýdiń joqtyǵy sol nemese ózge de sebepter boıynsha azamattyń bılik organdarymen, banktermen, medıınalyq jáne ózge de uıymdarmen kez kelgen ózara baılanysty qıyndatatyny barlyǵymyzǵa málim. Birinshi kezekte birinshi mańyzdy qujatty – jeke kýálikti nemese tólqujatty alýda qajet. Qalaı tirkelý nemese burynǵy turǵylyqty jerden qalaı tirkeýden shyǵý kerektigi jáne jańa úlgidegi jeke kýálikpen osynyń barlyǵyn esh qıyndyqsyz qalaı jasaýǵa bolatyny týraly suraqtarǵa jaýaptardy tómennen tabasyz.
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarynyń turǵylyqty jeri boıynsha tirkelýi
«Ishki kóship-qonýshylardy tirkeý qaǵıdalary jáne Qazaqstan respýblıkasy Úkimetiniń keıbir sheshimderine ózgerister engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2011 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy№1427 qaýlysyna sáıkes, ishki kóship-qonýshynyń turǵylyqty jeri boıynsha tirkeý, ýaqytsha bolatyn (turatyn) jeri boıynsha esepke alý (tirkeý) olardyń belgilengen tártippen turǵyn úıdi jeke menshikke satyp alǵanyn rastaıtyn ne ony paıdalanýǵa, onyń ishinde jalǵa alý (jaldaý) men qosymsha jalǵa alý sharty boıynsha alǵanyn rastaıtyn, sondaı-aq «Turǵyn úı qatynastary týraly» 1997 jylǵy 16 sáýirdegi Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda kózdelgen negizder boıynsha turǵyn úıge qonystanýǵa quqyq beretin qujattardyń negizinde, sondaı-aq turǵyn úıdiń menshik ıesiniń (jalǵa berýshiniń) jazbasha kelisimi boıynsha júzege asyrylady.
Sonymen birge, tirkeýge uqyǵyn rastaý úshin quqyq belgileıtin qujattar týraly málimetterdi kóshi-qon qyzmetiniń ýákiletti qyzmetkeri menshik ıesiniń JSN boıynsha Ádilet mınıstrliginiń «Jyljymaıtyn múlik tirkelimi» memlekettik derekter qorynan alady.
Tirkeý:
- turǵyn úıler men páterlerde;
- baǵbandyq seriktestikter men kooperatvıterdiń saıajaı qurylystarynda;
- demalys oryndarynda, jataqhanalarda, qonaqúıler men emdeý-saýyqtyrý ortalyqtarynda, ınternattar men qarttar úılerinde jáne qyzmettik ǵımarattarda júzege asyrylýy múmkin.
Osylaısha, óz turǵyn úıi bolmaǵanda, jaldanǵan turǵyn úıde, sondaı-aq, jataqhana bolǵan jaǵdaıda, jumys orny boıynsha tirkelýge bolady.
Turǵylyqty jeri boıynsha tirkelý «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporaııa» KEAQ (HQKO), sondaı-aq elektrondy úkimet portaly arqyly júzege asyrylady.
Portalǵa júgingen kezde, óziniń jáne tirkeýge kelisim bergen turǵyn úı ıesiniń elektrondyq ıfrlyq qoltańbasymen kýálandyrylǵan elektrondyq suraý salýdy joldaý qajet.
Memlekettik kórsetiletin qyzmetti kórsetý nátıjesi turǵylyqty deri boıynsha tirkeý týraly habarlama túrinde «jeke kabınetke» joldanady. Bul rette, habarlamany alǵan kúnnen bastap on kúndik merzimde jeke kýáliktegi zańdy mekenjaıyn qaıta jazý úshin elektrondyq tasymaldaǵyshpen memlekettik korporaııaǵa kelý qajet.
Sonymen qatar elektrondy úkimet portalynda «16 jasqa deıingi balalardy turǵylyqty jeri boıynsha tirkeý» qyzmeti qoljetimdi.
Osy kórsetiletin qyzmetti alý úshin «Onlaın suraý» túımeshigin basqannan keıin, ótinish berýshi usynylǵan nysandy toltyrady, onda balanyń JSN, kelý maqsaty, tirkelý sebebi jáne ol balany tirkeýge nıet bildirgen turǵyn úıdiń menshik ıesi bolyp tabylatynyn/tabylmaıtynyn kórsetýi tıis.
Eger jyljymaıtyn múliktiń menshik ıesi ótinish berýshi bolyp tabylsa, onda oǵan óz óńirin nemese mekenjaıdyń tirkeý kodyn (RKA) kórsetý jáne EQ arqyly ótinimge qol qoıý qajet.
Eger de ótinish berýshi – jyljymaıtyn múlik ıesi bolsa, ol óńirdi jáne mekenjaıdyń tirkeý kodyn (RKA) kórsetýi tıis, sodan soń EQ ótinimge qol qoıýy tıis.
Eger de turǵyn úıdiń menshik ıesi úshinshi tarap bolǵan jaǵdaıda, ótinish berýshi menshik ıesiniń JSN-yn, jyljymaıtyn múliktiń mekenjaıyn kórsetýi jáne menshik ıesiniń jeke kabınetine kelip túsetin suraý salýdy jiberýi qajet (eger de turǵyn úıdiń birneshe menshik ıesi bolsa, olardyń bireýiniń ǵana derekterin kórsetý jetkilikti, qalǵandary júıemen QR «Jyljymaıtyn múlik tirkelimi» memlekettik derekter qory arqyly avtomatty túrde anyqtalatyn bolady). Menshik ıesi (bireý nemese birnesheýi) óziniń kelisimin EQ arqyly rastaıdy, odan soń ótinim tirkelýge nıetti azamattyń Jeke kabınetine oralyp keledi. Oǵan óziniń suraý salýyna EQ qol qoıýy qajet.
Osydan keıin, ótinim QR IIM júıesine túsedi, onyń óńdelýine 10 mınýttan asa emes ýaqyt ketedi. О́ńdelip bolǵan soń, portalda mártebesi kórsetiledi. Mekenjaı anyqtamasyn ala otyryp, tirkelý mekenjaıyn tekserýge bolady.
«Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporaııasy» KEAQ (HQKO) turǵylyqty jeri boıynsha tirkelý úshin júgingen kezde, Sizge mynadaı qujattar qajet bolady:
- Jeke basyn kýálandyratyn qujat (16 jasqa tolmaǵan balalar úshin – týý týraly kýálik);
- Turǵyn úı ıesiniń nemese senim bildirgen adamnyń jeke basyn kýálandyratyn qujat. Bul rette júgingen adamdy óz turǵyn úıinde turaqty tirkeýge jazbasha kelisim berý úshin turǵyn úı ıesiniń nemese senim bildirgen adamnyń jeke qatysýy talap etiledi. Qyzmettik jaılarda nemese ǵımarattarda tirkelgen kezde uıym (mekeme) ákimshiliginiń tirkeý týraly ótinishhaty qajet.
Turǵyn ıesin oǵan tıesili turǵyn úıde tirkegen kezde, onyń tirkeýge jazbasha kelisimi tapal etilmeıdi.
Bul rette, qoldarynda elektrondy tasymaldaǵyshpen- chıppen jańa úlgidegi jeke kýálikteri bar azamattar basymdyqqa ıe bolady, óıtkeni, azamat turǵylyqty jerin ózgertken kezde jeke kýáliktiń ózin ózgertýsiz, onyń jeke kýáliginiń mıkroshemasynda qorǵalǵan túrde saqtalatyn zańdy mekenjaıdy qaıta jazý ǵana júrgiziledi.
Balalardy tirkeýge qujattardy olardyń ata-analary nemese zańdy ókilderi beredi.
Kámeletke tolmaǵan balalardy Siz týý týraly kýálikti ne Qazaqstan Respýblıkasy azamatynyń pasportyn (bolǵan jaǵdaıda) usynyp, turǵylyqty jer boıynsha jalpy negizde tirkeı alasyz.
Qajetti qujattar tizbesin elektrondyq úkimet portalynda nemese «Azamattarǵa arnalǵn úkimte» memlekettik korporaııasy» KEAQ aqparattyq kestesinde alýǵa bolatynyn eske salamyz.
Uaqytsha bolý (turý) orny boıynsha tirkelý sharttarymen Siz «QR Azamattaryn ýaqytsha bolý (turý) jeri boıynsha esepke alý (tirkeý)» maqalasynda tanysa alasyz.