Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda qandaı máseleler kóteriledi? – belgili saıasattanýshy pikir bildirdi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen 2025 jylǵy 28 qańtarda úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótedi. Osy oraıda, keńeıtilgen otyrysta qandaı máseleler kóterilýi múmkin degen suraqpen Skifnews.kz aqparat portaly bilgili saıasattanýshy, Qazbek Maıgeldınovtyń pikirin bildi, dep jazdy qandastar.kz

Aqordanyń habarlaýynsha, otyrys barysynda elimizdiń byltyrǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylary shyǵarylyp, Úkimettiń aldaǵy kezeńge arnalǵan negizgi mindetteri aıqyndalady.

Sonymen qatar premer-mınıstr Oljas Bektenov, ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov jáne birqatar óńirdiń ákimderi baıandama jasaıdy.

Saıasattanýshy Qazbek Maıgeldınovtyń aıtýynsha, seısenbi kúni ótetin Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy birinshiden 2024 jyldyń qorytyndylaryn anyqtaıtyn bolady.

«Kóteriletin taqyryptarǵa keletin bolsaq, birinshisi Qazaqstannyń ekonomıkasynda munaı táýeldiliginiń zardaptaryna túsip qalmaý. Keshe Tramptyń OPEK elderimen kezdesýinde, Davosta bolǵan málimdemesinde munaı baǵasyn 45 dollarǵa deıin túsirý múmkindigin aıtyp otyr. Bizdiń bıýdjet aldaǵy 3 jylda 75 dollar mólsherinde salynǵan. Iaǵnı, óndiris oryndaryn ashý sııaqty ekonomıkalyq ártaraptandyrý máselesin qarastyra kerek.

Ekinshi másele, qazirgi tańda ekonomıkada shaǵyn jáne orta bıznes máselesin kóterip, úlesin arttyrý kerek. О́ıtkeni bul ekonomıkanyń basty  qozǵaltqysh kúshi dep aıtýǵa bolady. Desek te, áleýmettik jelide qosymsha qun salyǵyn 20 paıyzǵa deıin kóterý máselesi qatty talqylanyp jatyr. Bul shaǵyn jáne orta bızneske zardap keltiretin nárse. Sondyqtan osy máseleni de qarastyrý kerek.

Úshinshi bir másele, ol – aımaqtar máselesi. Aımaqtardaǵy ınfraqurylymdyq damýyna ınvestıııa tartý. Oblys ákimderi óz esepterinde aıta jatar, biraq aldaǵy ýaqytta aımaqtar arasyndaǵy teńsizdik máselesin sheshý kerek. О́ıtkeni, bizdiń elde bir aımaqtardyń damýy joǵary deńgeıde, ekinshi aımaq donor bolyp otyr oǵan, úshinshi aımaq artta qalyp otyr degen sııaqty. Bul máseleni jalpy ortaq bir jospar qurýmen ǵana sheshýge bolady.

Sońǵy bir mańyzdy másele bar, ol – ınflıaııa máselesi. 2024 jyly ınflıaııa óte joǵary boldy. Qazir AQSh áreketterine oraı, aldaǵy ýaqytta tipten quldyraýy múmkin. Reseı rýbli quldyrasa, teńgemizdi ustap turý da qıyn bolady. Nátıjesinde, bizde aqsha-nesıe saıasatyn qaıta qaraý máselesi qarastyrylý kerek. О́ıtkeni, bul halyqtyń ál-aýqaty, satyp alý múmkindigi soǵan tikeleı áser etedi», – dep pikir bildirdi ol.