QR azamattyǵyn alý

«Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy adamnyń memleketpen turaqty saıası-quqylyq baılanysyn aıqyndaıdy, bul baılanys olardyń ózara quqylary men mindetteriniń jıyntyǵynan kórinedi. Qazaqstan Respýblıkasynda árbir adamnyń azamattyq alýǵa quqyǵy bar».

Endeshe, Respýblıka azamattyǵyn alýdyń negizgi aspektilerin qarastyraıyq. Qalaıda, óz aldyna osyndaı mindet qoıǵan adamdardyń kóbi túrli suraqtarǵa tap bolady: qandaı qujattardy, qandaı organdarǵa tapsyrý kerek, olardy qaraý merzimderi, bas tartý úshin negizderi qandaı jáne t.b. Endeshe biz tómendegi siltemeler arqyly osy suraqtarǵa jaýap beretin bolamyz.

Tómende kórsetilgen «qosymshalar» arqyly, siz ózińizdi mazalaǵan suraqtarǵa tolyǵyraq jaýap ala alasyz. Ol úshin ózińizge qajetti taqyryptyń tusyndaǵy «Qosymsha» degen sózdi basyp qalsańyz tolyǵyraq tanysa alasyz.

1-Qosymsha: QR azamattyǵyn alý joldary

2-Qosymsha: QR azamattyǵyna qabyldaýdyń jalpyǵa birdeı tártibi

3-Qosymsha: Azamattyqty alý sáti

4-qosymsha: Kámeletke tolmaǵan jáne áreketke qabiletsiz adamdar atynan ótinishhat berý

5-qosymsha: QR azamattyǵyna qabyldaýdyń jeńildetilgen tártibi

6-qosymsha: Balanyń azamattyǵy

7-qosymsha: QR azamattyǵyna qabyldaýdan bas tartý negizderi