ÁleýmetJańalyqtar

Jurt aldynda “jumysta” shek bolama

El egemendik alyp, ult uıqydan oıanǵanda, kózin asha kóshin shaqyryp edi. Sol kósh úzildi-kesildi álige deıin jalǵasyp keledi. Jalǵasa da beredi. Tek elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn deıik! Iá kósh bolǵan soń aýmaıtyn júk, tartynbaıtyn túıe bolmaıdy. Bir de ońǵa, birde solǵa tartqan qazaq kóshi sońǵy ret Qytaıdaǵy saıası qysymnan ońbaı aýdy. Júk aýǵandy bilersiz bálkim bilmersiz, biraq, kózben kórip, qolmen ustamaǵan soń áseri bolmas sirá!…
Keı kez de buraý salyp, júk basyp otyratyn azamattary tabylatyny bar. Ondaı azamattar da, azamatshalar da barshylyq. Dál sondaı ıgi bastamanyń biri osy – «Otan ottan da ystyq» jobasy. Qandastarǵa quqyqtyq hám qujattyq qoldaýlar kórsetip kelgen atalmysh joba minekı óz máresine jetip otyr. О́kinishti-aq, árıne jumys qyzyp, qamshy salar tusta tizgindi tartyp jatqanymyz. Deıturǵanmen de, aýdan-aýdandy aralap ár qazaqqa qoldaý kórsetýge tyrystyq. Atqarǵan isimizden, atqaratyn isimizdiń kóp ekenin moıyndaımyn. Sebebi bireý – bir jylda búkil qandastyń problemasy sheshilmesi anyq. Árıne – alǵashqyda joba shetten kelgen qandastardy beıimdeý maqsatynda qolǵa alynǵan-dy. Osy arada beıimdeý sózin durys túsingen abzal. Ortaǵa ıkemdeý, jumysqa, qoǵamǵa, bilim-ǵylym men mádenıetke emin-erkin aralasýyn qamtamasyz etý tuǵyn. Sondyqtan bolar tildik, quqyqtyq jáne kásip bastaý syndy semınarlar ótkizý talaptary qoıyldy. Biz atalǵan talapty óz deńgeıinde, shamamyzdyń jetisinshe atqaryp shyqtyq. Alaıda bir aılyq kýrstan barlyq qandas ózgerip sala berdi deýden aýlaqpyn. Ásirese, orys tili kýrysyn aldaǵy ýaqytta taǵy jalǵastyrýdyń jolyn qarastyramyz degen oıdamyn. Sebep aıtpasa da túsinikti bolar. Bir aıda ómiri estimegen bir ulttyń tilin úırenip shyǵý degen múmkin emes dúnıe…
Oqý kýrstaryn júrgizdik, quqyqtyq keńester, ashyq semınarlar, aqparattyq paraqtar tarattyq. Bul degenińiz kúlli qandaspen salystyrǵanda teńizdiń tamshysyndaı ǵana bolmashy dúnıe ekeni ras. Sondyqtan, bul talaptardan tys óz betimizshe «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi qujattyq qıynshylyqtarǵa kómek kórsetýdi óz mindeti sanady. Qujatsyz qaljyraǵan, tentiregen qandastarǵa qaradyq ta, «Kesh» syndy zańgerlik ortalyqpen, Almaty qalasy Memlekettik eńbek ınspeııasy jáne kóshi-qon basqarmasy, Almaty qalalyq kóshi-qon polıııasy syndy quzyrly organdarmen birlese jumys jasaýǵa bel sheshtik. Nátıjesinde biraz stýdentterdiń vızalyq, tirkeý, azamattyq syndy qıynshylyqtaryna qolushyn berýge, Shelek, Esik sııaqty oblys kólemindegi eldimekenderde qoǵamdyq baqylaýlar júrgizýge múmkindik aldyq. Nátıjesinde keıbir óńirlerde jemqorlyq indetiniń jaýlaǵanyn, tártipsizdik ornaǵanyn kózimiz kórdi. Kórip qana qoımaı, keleńsizdikterdi oblysqa, mınıstrlikke hat retinde jipke tizip joldadyq. «Tártipsizder jazalandy, ondaı kemshilikter boldyrmaıtyn boldy» – degen jaýaptardyń kelgeni týraly da habarlaǵan bolatynbyz. Maqsatymyz – bireýdi dattap, bireýdi jaqtaý emes edi. Táýelsiz Otanyna oralyp, zańdy qujatymen shekara attap, elge kelip bosaǵa jaǵalap, bozdap júrgen qandastardy kórgende aralaspaýǵa múmkindik qalmady. Alaıda, bárin rettep, sheship tastadyq deý ábistik bolar. Tek ortada belgili zańger Abzal Quspan myrzanyń aralasýy – isimizge zańdyq turǵydan úlken úmit syılady. Úmit syılap qana qoımaı, jobamyzdyń sátti jalǵasýyna da baǵyt-baǵdar nusqady. Sheshilmegen qujattyq sansyz suraqtar Abzal myrzanyń bastaýymen aldaǵy ýaqytta sheshimin tabady dep qos alaqanymyzdy ysqylap otyrmyz. Aıtaıyn degenim salystyrmaly túrde, Abzal myrza bir ǵana uıymdy paıdalana otyryp, bir ózi biraz máseleni sheshýge, zań tetikterin ózgertýge atsalysqanda, bildeı bir mınıstrlikter nege sheshe almaıdy eken deısiz?

sýret “Astana” telearnasynyń saıtynan alyndy
tolyq silteme: https://astanatv.kz/kz/news/44559/

Alaıda, mán-jaıdy ózgertýge «Adyrna» nemese ózgede qoǵamdyq birlestikter ǵana atsalysyp jatyr deý qatelik bolar. Kúni keshe ǵana elimizdiń bas partııasy – «Nur Otanda» «Kósh kólikti bolsyn» akııasyn dál osy qujattyq kedergilikterge arnady. Atap aıtqanda shetten kelgen qandastardyń elimizdegi Vıza jáne turaqty turýǵa tirkeýiniń ýaqyty ótip ketken jaǵdaıda QR «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» kodekstiń 517-baby, 4- bóligine saı aıyppul tóleıdi. Jáne sol aıppul tólengennen keıin bir jyl kóleminde qujatyn rásimdeýge tıym salynady, vızasyn qaıta qalpyna keltire almaıdy. Iaǵnı, aıppul tólegennen keıin araǵa bir jyl salyp qana QR azamattyǵyna qujattar tapsyra alady. Máseleni talqylaýǵa óńir óńirden telekópir arqyly tıisti mekemeler baılanysqa shyǵyp, mán-jaıdy tolyq talqylady. Sondaı-aq, oralmandar máselesimen aınalysyp júrgen «Asar» uıymy, Almatydan «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi «Otan ottan da ystyq» jobasynyń jetekshisi, «KESh» quqyq qorǵaý ortalyǵynyń dırektory qatysyp, óz oılary men ótinishterin ortaǵa saldy.



Dál osy máseleni Respýblıkalyq deńgeıde kóterip, qoǵamdyq qabyldaý ótkizgen «Nur Otan» partııasy jaýapty mınıstrlikke usynys joldady. Zań jobasy keler jyldyń qańtar aıynan bastap qaıta talqylanyp, alǵashqy toqsandyqta aq ózgeriske enedi degen maqsat qoıdy. Bul da, kóńili kúpti qandastar máselesiniń bir bóligi bolsa da sheshimin tabýǵa degen talpynys der edik.
Dál osyndaı qandastar máselesimen qat-qabat aralasyp ketken «Otan ottan da ystyq» jobasynyń ákimshilik aldyndaǵy mıssııasy aıaqtalǵanymen, el aldyndaǵy, ar aldyndaǵy «paryzy» aıaqtalmaǵany ras. О́z basym sol nátıjeni kórgenge deıin qyzmet etemin dep bel býyp otyrmyn.
Iá jumystar azdy-kópti jasaldy. Seń qozǵaldy. Kózben kórip, kóńilge túıgesin usynys-pikir qalyptasatyny ras. Endigi sózdiń aýanyn solaı bursam.



«Otan ottan da ystyq» jobasynyń qorytyndy usynysy
1. Qandastardyń kelgende tirkeýge turý máselesin qarastyrý kerek. Belgili bir ǵımaratty tirkeý úıi etip, aqyly túrde bolsa da taǵaıyndaý kerek. Almatyǵa turaqty tirkeýge tirkeleıin dese úı tappaı deldal izdep tentirep ketý osydan kelip shyǵady.
2. Oralman kýáliktiń ýaqytyn QR azamattyǵyn alǵanǵa deıin jaramdy dep taný kerek. Sondaı-aq, keıbir saıası jaǵdaılarda ekinshi márte berý jolyn da qarastyrǵan jón. Al, buǵan deıin oralman kýáligin alyp, ýaqytyn ótkizip alǵandarǵa jappaı azamattyq berý máselesin qolǵa alý kerek.
3. «Adyrna» uıymy syrtqy ister mınıstrligimen birlese otyryp, Qytaıdaǵy qandastardy shaqyrtýdyń ońtaıly jolyn qarastyrý kerek. Zań júzinde qujattar ázirlenýge tıis.
4. Bul joba tek qalalyq qana emes, oblystyq tipti, Respýblıkalyq deńgeıde bolýy kerek.
5. Shetten kelgen qandastardyń qujattyq jumysy «bir tereze» qaǵıdasyna ózgerýi tıis.
6. Stýdentter jataqhana tirkeýinen shyqpaı-aq yqtııar hat jáne azamattyq ala alatyn bolýy kerek.
7. Pasporttarynyń ýaqyty ótip ketken qandastardy da azamattyqqa qabyldaý máselesin qaıta talqylaý kerek.
8. Azamat jasyna tolmaǵan balalardyń, ásirese áke-sheshesi Qytaıda qalǵan balalardyń QR azamaty retinde tanıtyn týý týraly kýálik nemese kez kelgen ýaqytsha azamattyq alýǵa jaramdy bolatyndaı jańa qujat túrin ázirleý kerek.
9. Orys tili kýrsyn jalǵastyrý kerek. Bir aıda saıda sany joq, qumda izi joq kýrs ótiletini málim. Jáne bul Qazaqstannyń túkpir-túkpirindegi qandastardy qamtýǵa tıis bolashaqta.
10. Vıza nemese tirkeýi bitken jaǵdaıda azamattyqqa aıyppulyn tólep, qaıta tirkeýge turǵannan keıin azamattyqqa qujatty bir jyl ótken soń ǵana tapsyra alady. («Nur Otannyń» qoǵamdyq qabyldaýynda da talqylandy) Dál osy máseleni túbegeıli joıý kerek.
Qurmetolla Muhamethanuly, Qandastar.kz – úshin.

Ilmekter

Osy aıdarda

Pikir ústeý

Close