Dúr-Dúken

Ádebıet – ult rýhanııatyndaǵy eń bıik taq, munda turyp sóılegen sóz ǵasyrlar tereńine, tarıh qoınaýyna ketip, óshpes qalyppen jazylady. Tarıh enshisine aınalǵan ónerdiń mindeti ótken altyn ǵasyrlardaǵy erlik isterdi, halyq tarıhyndaǵy baǵaly qazynany bolashaqqa jetkizý, adamdar jadynda saqtaý bolyp tabylady. Osy mártebeli de qıyn jumys parasat ıesi qalamger qaýymyna júkteledi. Halyqtyń keleshek ıgiligi jolyndaǵy uly qyzmettiń oryndalýy — shyn maǵynasyndaǵy azamat jazýshynyń eńbeginen kórinis tabady. Sonyń kýásindeı, eldiń rýhanı talabyn, suranysyn qanaǵattandyrý jolynda eleýli eńbek etip kele jatqan asa talantty qalamgerdiń biri – Dúken Másimhanuly.

Biz qolymyzǵa alyp qarastyryp otyrǵan «Júregimniń jumbaǵy» jyr jınaǵy – dúldúl aqyn Dúken Másimhanulynyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı jaryq kórgen jańa jyr kitaby. Dúken Másimhanuly týǵan halqynyń rýhanı ıgiligi jolynda ónerdiń birneshe salasyn qatarynan ıgerip, jemisti eńbek etip keledi. Ol elimizdiń jetekshi joǵary oqý oryndarynda ustaz retinde myńdaǵan shákirt tárbıeleýden syrt, shyǵarmashylyqtyń tórt úlken salasynda – talantty aqyn, daryndy ádebıet synshysy, otandyq qytaıtanýdyń negizin qalap, onyń damýyna aıryqsha úles qosyp kele jatqan bilikti ǵalym, qytaı aqyn-jazýshylaryn qazaq tilinde sóıletip júrgen sheber aýdarmashy retinde jemisti eńbek etip keledi.

Atap aıtqanda, ádebıet synshysy raıynda oqyrmanǵa «Jyr – Jebe», «Sarap», «Azattyǵym men qazaqtyǵym», «Ult pen rýh» ádebı-syn zertteýlerin usynǵan bolsa, poezııada «Júrekke saıahat», «Semser sýy», «Kókpar», «Altynnyń býy», «Alkúreń arman», «О́z aspanym ózimde», «Sap, sap kóńilim» jyr jınaqtary oqyrman qolynda júr. Ádebı kórkem aýdarmada qytaıdyń klassıkalyq ádebıet úlgilerinen tańdamaly bes tomdyq kitap shyǵaryp, Qytaıtanýdyń aqtańdaq jatqan bir óńirin toltyrdy.

Qalaı desek te, bulardyń bári – zor talant ıesiniń qol jetkizgen jetistigi, sońyna qaldyrǵan bederli belgisi ispetti.

Dúken Másimhanulynyń tutas shyǵarmashylyq eńbek jolyna kóz júgirtkenimizde bir baıqaǵanymyz – onyń bala kezinen tabıǵatyna daryǵan basty qasıeti – aqyndyǵy.

Dúkenniń aqyndyǵy basy tebinmen burqaqtap, atqaqtap bastalǵanymen, alysqa jete almaıtyn shaǵyn bulaqtaı emes, sabyrmen syrbaz aǵatyn, tebini tereńde jatqan arnasy keń aǵyndy ózendeı sarqylmaıtyn qazynaǵa toly. Aqynnyń bir ǵana jyr kitabyn emes, tutas poezııasyn úńile zerttegen adam onyń ózine tán minezin, dara daryn tabıǵatyn, ómir jolyndaǵy basynan ótkergen soqpaqty saparlaryn jáne jarqyn qoltańbasyn anyq kóre alady. Ádette qalamgerdiń bilimin, ǵylymǵa degen tııanaqtylyǵyn onyń ǵylymı eńbekterinen de baıqaýǵa bolatyn shyǵar. Dese de, onyń tutas aqyndyq tabıǵatyn, adamdyq bolmysyn, shyǵarmashylyq kezeńderin, ómir jolyn ǵylymı eńbekterinen emes, ádebı shyǵarmalarynan anyq tanýǵa bolady. Kezinde Esenın óziniń ómirbaıanyn jazyp berýdi ótinýshige, óziniń týǵan jeri men týǵan jylyn ǵana aıtyp keledi de, ári qaraı «meniń qalǵan ómir shejiremdi óleńderimnen bilip alyńdar» deıdi eken. Shyn mánindegi úlken daryn ıesiniń árbir týyndysynan, óleńinen onyń árbir basqan izi aıqyn saırap jatady. Biz aıtyp, jazyp otyrǵan dúldúl aqyn Dúken baýyrymyzdyń poezııasyn dál sondaı erekshelikke ıe jomart qalamnan týǵan dúnıeler dep qaraımyn.

«Júregimniń jumbaǵy» jyr kitabyn oqyǵan árbir oqyrman onyń ómir­baıanymen tanyspaı-aq, Dúkenniń kim bolǵanyn, qaı óńirde týyp, qandaı joldar basqanyn, tipti onyń dúnıetanymyn, azamattyq ustanymyn anyq ańǵara alady.

Basyp ótken ómir jolynda qadaý-qadaý belgi qaldyryp, óshpes iz tastap otyrý – úlken daryn, iri qaıratkerge tán qasıet. Avtor atalǵan jyr kitabyn óleńder, poemalar, aýdarma óleńder dep úsh bólimge bólip usynypty. Kitaptyń tutas kóterip turǵan oı arqaýyna qaraǵanda, onda týǵan jer, Otan, eldiń táýelsizdigi, halyq taǵdyry, qoǵamdyq túıtkildi máseleler sekildi ár alýan irgeli taqyryptar kóterilgen.
Sóz óneriniń ishinde poezııa bekzat óner, onda adamnyń jan dúnıesi sharaınadaı jarqyrap kórinip turady. Sondyqtan óleńsóz – ult rýhynyń serpilisi, sol halyqtyń rýhy dańqty uldarynyń úni bolyp bolashaqqa jetedi.

Osy ýájge Dúken jyrlaryn oqyǵanda tipten kóz jete túsedi. Aqyn jyrlarynan keshegi batyr atalarymyzdyń aspanshyl ór minezdi beınesi menmundalaıdy. Aqynnyń «Altynnyń býy», «Men – Táńirtaý muzbalaǵy» sekildi óleńderinen osyndaı sıpat baıqalady:
«Men Dúken degen dý edim,
Saf altynnyń býy edim.
Mańaıy dýman, jany jyr,
Qoǵaly kóldiń qýy edim.
Namys pen ottan jaralǵan,
Qolyńa alsań, tý edim.
Temirden almas alatyn,
Men semserdiń sýy edim.

Men Dýdyń keni, dý edim,
Altynnyń ystyq býy edim.
Ańqasy keýip kelgenge,
Saıaly orman ný edim.
Tandyry keýip kelgenge,
Tumadan tunyq sý edim».
Negizinde, shyn aqyn da, naǵyz poezııa da minezdi keledi. Sodan da aqynnyń ónerdegi tulǵasy daralanyp kórinip turady.

Osyndaǵy jyr joldarynan aqynnyń tutas bolmysy, kir túspegen aqsha qardaı aqjúrek adaldyǵy, aınalasyna shúlen shýaǵyn shashqan aq edil jomarttyǵy, baıyrǵynyń erlerinshe asqaq keıip tanytqan aıbyndy beınesi kórinedi. Dúken aqyndy Halyq jazýshysy Sheraǵańnyń (Sh.Murtaza) «Dúken seri» deýi, akademıkter R.Nurǵalı men B.Omarulynyń «Dúr Dúken» deýi aqynnyń ómirdegi ǵana emes, sóz ónerindegi minezine de qaratyla aıtylsa kerek. 

Poezııa janr retinde belgili ıdeıa­lardy jetkizýshi formalyq tásil. Al óner retinde ásemdik zańdarynyń júıe­li túrdegi jarastyqty birligi; san alýan taǵdyrlar men qoǵam minezin, ıaǵnı quıqyljyǵan qylyqtaryn aqıqattyń júzinde aınytpaı ashyp kórsetip berip otyrady. Aqyn – bolmys sýretin jaı syzyp berýshi emes, oǵan minez darytyp, jan berýshi.

О́mirdegi shyndyqty árkim-aq kórip tanı bilýi múmkin, alaıda ony óner tiline kóshirip, oǵan qýat darytý aqynnyń – óner adamynyń qolynan ǵana keletin qudiret. Sondyqtan týyndyger shyndyqty kórkemdikke aınaldyra bilgende ǵana ondaǵy áleýmettik ún de solǵyn tartpaı, kerisinshe, jalyn atqan asqaq leppen shyǵady da, oqýshynyń sanasyna áserli bolyp sińedi. Bul rette Dúken Másimhanuly oıshyl qaıratker raıynda qoǵamdaǵy túrli keleńsiz jaǵdaılarǵa jany aýyra otyryp, shyndyqty ashyp aıtady. «Bizdiń qoǵam» deıtin óleńinde Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıingi oryn alǵan ashkózdik, meshkeılik, sybaılas jemqorlyq sekildi adamshylyqtan ketken kesir pıǵyldarǵa aqynnyń jany aýyrady:
«Zańym da bar, tergeýshi,
sotym da bar,
Qarashaǵa qashan da ótimdi olar.
Túske deıin bireýdi sottaıdy da,
Tústen keıin suraıdy «toqymqaǵar».
Nemese «Bizdiń hal» atty óleńinde qazaq qoǵamnyń basyndaǵy qazirgi haldiń naq sýretin avtor ashyna otyryp bylaısha jetkizedi:
«Tilim qaldy bıliktiń qaǵazynda,
Dinim qaldy meshittiń namazynda.
Qunym meniń ózgeniń esebinde,
Salmaqtasań eldiki tarazym da.
***
Ár kállány ár qııal mazalaıdy,
Qııaldasań «qyńyrlaý» jazalaıdy.
«Baýyr» degen qaladan jan kórmedik,
Aýyl degen qatqan nan qajalaıdy».
Aqynnyń birqydyrý óleńderi qazaq eliniń táýelsizdigine, el taǵdyryna, baıtaq Otannyń uly isterine arnalsa, endi bir bólim óleńi – kindik qany tamǵan aıaýly jurtyna degen ystyq saǵynyshtan týǵan ańsarly jyrlar. Onyń aqyndyq sýretkerligi ásirese meken jyrlarynan – tabıǵattyń kórkem kórinisterine arnalǵan peızajdardan kórinedi.

Mysaly, «Qys» atty óleńinde aqyn árbir kórinisti, detaldy tiri sýretke aınaldyryp, qarymdy sýretker aqyn ekenin tanytady:
«Sary aıaz, qara jel, úskirik,
Aq súńgi, boz qyraý… bári bar.
Aspan tur bozaryp, túshkirip,
Qalbaqtap ushady kári qar.
Kúngeıler esinep, býlanyp,
Muz emshek bulaqtar qyzarǵan.
Qoltyǵy sál tership, sýlanyp,
Taýlardyń boılary uzarǵan.

Kez kelgen aqynnyń poezııasynda jyldyń tórt mezgiline, tabıǵattyń myń boıaýly sulýlyǵyn sýretteýge arnalǵan jyrlar kóptep kezdesedi. Mundaı taqyryptaǵy óleńderden eki túrli qasıet kóremiz: biri qalamgerdiń bolmysty qalaı qabyldap, qanshalyq tereńdik daryta alýdaǵy sýretkerlik qarymy men ómir sýretterin zerttep bilý óresin kórsetse, kelesisi, qunarly baı tili men názik túıin­derdi lırıkalyq sezim, romantıkalyq leppen ásem de minsiz jetkize alýyndaǵy ishki qýatyn tanytady.

Aqynnyń alymdyǵy, kesteli sózderdi jandy qoldanýdaǵy sýretkerlik sheberligi, sondaı-aq ózine tán maqam-mashyǵy aqynnyń árbir óleńinen atoı berip turady. Atalǵan jınaqtaǵy «Kókpar», «Qymyz», «Qyz qýý», «Bosaǵa», «Aýyl keshi» qatarly óleńderi men «Qula aıǵyrdyń úıiri» balladasynda erekshe kúsh, aıbyndy áser, ásem áýez berip turǵan kórneý erekshelik – ǵasyrlar boıy qazaq halqynyń sanasynda qorytylyp shyńdalǵan, ábden eleginen ótip suryptalyp, halyq qazynasyna aınalǵan baıyrǵy uǵymdar men obrazdardy jasampazdyq jolmen utyqty paıdalanyp, ornyn taýyp kádege asyryp jiberip otyrady.

Sondaı-aq bul halyq ómirimen tynystas kúılerdi, baýyrlas uǵymdardy bir jeli boıyna tarta otyryp oı aıtý, jaı ǵana oı usyný emes, aqyndyq qyrlarynyń pármendi únin, ajaryn ashyq tanytý edi.
Dúken aqynnyń poezııasyna tán taǵy bir erekshelik – onyń jyrlaryndaǵy ózindik jarqyn, tebindi ún, lırıkalyq lep, tógilip turǵan qunarly til der edik. Ne jaıynda, qandaı kúıde jyrlasa da, aqyn shyn kóńilimen jyrlaıdy. Oıyn irkip kúmiljimeıdi. Barlyq jerde aqynnyń júrek syry aqtarylyp, ystyq sezimi jalyn atady.

Tabıǵat sýretin óleń etse de, san alýan adamı, áleýmettik máselelerge pozıııasyn usynsa da, onyń árbir jyr joldarynan salqyndyq, selsoqtyq ıakı jalǵan sezim tappaısyz. Mysaly, jınaqtaǵy «Sap, sap kóńilim», «Quzǵyndar quryltaıy», «Meniń de ishim ólgen», «Sharshatty meni tirshilik», «Tańdanys», «Adam, zaman, baqyt» qatarly óleńderden áleýmettik qaıshylyqtardyń aqyn janyna túsirgen kóleńkesin de sezbeı qalmaımyz. Júregine qaıaý túsirip, alań etken jaılardy aqyn búkpesiz ashyq, jarqyn únmen áserli kúıge orap jetkizedi:
«Sap-sap kóńilim, sap kóńilim,
Tirlikke tirek ózińdeı,
Bahadúr baba ózindeı,
Kóneden qalǵan tózimdeı,
Tún balasynda kóz ilmeı,
Elińniń qamyn jeısiń be?!
Áýlekilenbe, áz Dúken,
Bul qazaq ersiz deısiń be?!
Sap-sap kóńilim, sap kóńilim,
Ańdyp bir júrgen jaý bardaı,
О́zgege nazar aýdarmaı,
Kúzetshi bolyp taýlardaı,
Sarsańnan sanań saý qalmaı,
Dalańnyń qamyn jeısiń be?!
Abyrjı kórme, ar Dúken,
Bul dala ıesiz deısiń be?!»

Bul jerde asqaq pafospen kelisim taýyp syldyrap turǵan syrbaz jyrdyń aıtaryn aqtarmalamaı-aq, aqynnyń tilindegi bar jarasymmen bólinbes bútin bitim taýyp turǵan aqyndyq qýatty aıtsaq ta jetkilikti. О́ıtkeni poezııa – bolmys sýretteriniń jaı kartınasy emes, tipti usaq-túıek jalpylama haltýralyq tirshiliktiń ermegi de emes. Ol – shyn mánindegi kórkemóner. О́ner bolǵanda da artyq-aýys qaradúrsindikti mańyna mańaılatpaıtyn kirsheń, aqsúıek, bekzat óner. Aqyndyq ónerdiń qapysyz qaǵıdasyn boıyna sińirip, bıigine kóterilgen dúldúl aqyn sheberliktiń jelmaıasyna minip, kóńildiń qula kúıin syr etip tógedi; shýaqty jyr etip halqyna syılaıdy.

Tirshilikte dúnıe-bolmystyń ár qybyr-jybyryna deıin názik sezimmen qarap, júrekpen jaýap qatatyn aqynnyń kóńiline alań endirip, janyn jabyr­qatatyn ister, álbette, az bolmaıdy. Elim dep emirenip, óner dep tebirengen adal júrektiń aqjarylqap kúıin túsinbegen adamdardan kóńili qalyp nalıdy. Asqaq armanmen alyp-ushyp jetken aqynnyń aldynan shyqqan kóńil jabyrqatar iske aqyn óleńmen jaýap qatady.

Sol kúı «Tańdanys» atty óleńinde bylaısha tanytady

«Ot bolyp janyp,
О́zegim talyp,
Qus bolyp ushyp,
Aq jalyn qushyp,
Oralǵanda Otanǵa —
«Oralman» dep bóletinin kim bilgen,
«О́geı bala» kóretinin kim bilgen?
Lapyldasań – basatynyn kim bilgen,
Jaqyndasań – qashatynyn kim bilgen?
Jyrlarymdy jyrmalaryn kim bilgen,
Syrlarymdy burmalaryn kim bilgen?
Qaımanaǵa balaıtynyn kim bilgen,
Kúmánmenen qaraıtynyn kim bilgen?
***
Atajurtty qyzǵanaryn kim bilgen,
Júregimniń muz bolaryn kim bilgen?»

О́leń – kóńildiń kúıi, júrektiń syry. Poezııaǵa, árıne, tereńdik qajet. Alaıda syrshyldyq odan da kóbirek kerek. О́ıtkeni poezııany sulý ete túsetin komponent – adam janynyń qatparly syrlaryn, úlbiregen názik sezimderin minsiz arýdaı múltiksiz kúımen jetkizý. Biz ádette poezııanyń fılosofııalyq tereńdikke jetýin talap etemiz. Árıne, óleńniń jalańdyqtan alys qonǵany, fılosofııalyq tereń oı kótergeni quba-qup. Degenmen poezııanyń mindeti – fılosofııanyń tutas júgin kóterý emes. Sondyqtan ol óz sheńberine syıatyn qubylystardy aqyndyq shabytpen ádemi qıylystyryp, jan kúıin dóp bastyra alsa bolǵany.
О́leń – ómirdiń ózimen ózektes. Ol adam ómiriniń ár alýan kúıdegi sátteriniń óner tilimen qaıta jasaqtalyp shyt jańa bolyp beınelenýi. Sondyqtan da aqyn tirshiliktiń ár qadamyn, balaýsa kúıin sol qalpynda jetkizýge mindetti. Árıne, bul arada aqyn óleńin kileń osy mańnan tabylatyn maıdalyqqa aınaldyrýdan aýlaqpyz.

Kerisinshe, shyn maǵynasyndaǵy kórnekti aqyn – óz qoǵamynyń aqıqatyn aıta biletin qaıratker tulǵa. Al ondaı azamat aqyn qaıtkende de óz dáýiriniń shyndyǵyn jyrlaýǵa, ıaǵnı zaman taqyrybyn kóterýge haqyly. Sonda ǵana ol anaǵurlym bıik deńgeıde óz zamanynyń shańyraq salar ıyqty perzentine aınalady.
Shynyn aıtý kerek, poezııaǵa qaıratkerdiń aýzynan shyǵatyn basshylyq nusqaý emes, ishteı dem berip, sarqylmas kúsh darytyp turatyn sezim, rýh kerek. Onsyz poezııa jasandy, qan-sólsiz jansyz dúnıege aınalady. Adam basyndaǵy taǵdyr, alýan-alýan kúı jyr tilimen shýmaqtalyp, ónerdiń sabyna qosylýǵa jol alady. Eger ol shyn maǵynasyndaǵy ónerdiń estetıkalyq talabynan shyǵatyn dúnıege ulasyp, oqyrman kóńil tórinen jol taýyp jatqan bolsa, endeshe, bizdiń aıtyp, jazyp otyrǵanymyzdyń da shyn bolǵany.

Poezııa – bir qyrynan jannyń nury, júrek shýaǵy. Ol adamnyń ishki jan álemine jol tartýdy, sol arqyly ómirge shýaq, meıir syılaıtyn qýatty kúsh. Máselen, Dúken aqynnyń «Jan syry», «Namys qudireti», «Kósh-Kerýen», «Taǵdyr» poemalarynda aıtylar oı men sezim bir bútin úılesimmen jarqyn jarasym, gúlzat qulpyrys taýyp, oqyǵan jannyń jan dúnıesine shýaq shashyp, júregine jylylyq syılaıdy.

Avtor «Jan syry» poemasynda nar kóńildiń degeni bolmaı jasyp qalǵan, muńaıǵan, qajyǵan sátterin syr qyp aqtarǵan. Ásirese qazaq eline úlken arman, zor jigermen kelgen jalyndy aqynnyń aldynan nebir qıturqy áreketter shyǵady.

Jeń ushynan jalǵasqan kózboıaýshylyq, jik-jik bolyp alyp berekeni ketiretin áreketter názik jandy aqyn júregin jaralaıdy, kóńiline qaıǵy salady. Kókirekke shemen bolyp baılanǵan sherin endigi jerde amalsyz­dan jyr dápterine tógedi. Poemanyń tutas arqaý-ózegi bastan-aıaq kúıinishti kóńildiń kúıin jetkizýge qurylǵan. Mundaı pessımıstik hal aqynyń jalǵyz osy poemasynda ǵana emes, «Sharshatty meni tirshilik», «Meniń de ishim ólgen» sııaq­ty birqydyrý óleńderinde kezdesedi. Negizi, pessımızm – jamandyqtyń jaqsylyqtan ústem túsken kezinde týatyn rýhanı toryǵys. Qarap otyrsańyz, dál qazirgi ádebıet pen ónerde talantsyzdar túrli tásilimen ólermendenip alǵa shyǵyp, bylaıǵy qara halyqty – kópshilikti ózine buryp aldy. Shyn óner men talanttyń arajigin ajyrata bilmeıtin talǵam men tanymnan jurdaı top olardy kókke kóterip aldyńǵy qatarǵa shyǵardy. Ádebıet pen ónerdegi mundaı aǵym negizi din men fılosofııada kóbirek kórinis beredi. Býddıstik jáne ındýıstik dinder álemdi pessımıstik turǵydan baǵalaıdy. Ásirese fılosofııada pessımızm aǵymynda jazǵandar kóp. Mysaly, Artýr Shopengaýer, Haıdıger, Nıshe shyǵarmalarynda bul dúnıeni qaıǵy men qasiretke tolǵan meken retinde baǵalaıtyn kózqarastar mol. Optımızmge qarama-qarsy «jaqsylyqty jamandyq kóbirek jeńedi» deıtin ıdeıadan týatyn mundaı pessımıstik ıdeıalar kóbinese qoǵamdyq ortanyń adam sanasyna yqpal etetin túpkilikti áserinen týyndaıdy. Aqynnyń óleńderinde kezdesetin pessımıstik kúı jaıyn­da da osyndaı kózqaras aıtýǵa bolady.

Aqynnyń «Kósh-Kerýen» atty poemasynda qazaq basynan ótken qıly-qııan taǵdyrlar sýreti ýaqyt bıiginen qaralady. Aqynnyń «Ýaqyt, aspansyń ba, jersiń be sen?! Álde sý, álde uıtqyǵan jelsiń be sen?!» deýinde arǵyny ısharalaǵan tereń mán jatyr. Fılosofııada ýaqyt sheksizdik uǵymy retinde qaralady. Sondyqtan bul jerde avtor ýaqytty «Aspansyń ba, jersiń be, álde sýsyń ba» deıdi. Ýaqytty aspan men jerge teńeý – ólshemsizdik, keńdik, alyptyq, asqaqtyq t.b. balamalaýdan kelip shyqqan.
Aqyn Dúken Másimhanuly poemasynda qazaqtyń basynan ótkergen tarıhı kezeńderdiń ýaqyt kóshimen, dúnıe kerýenimen balamalanyp, irgeli oılarmen ıyqtasyp jatqanyn ańǵaramyz. Bulaı dep qadap aıtyp otyrǵandaǵy tııanaǵymyz – avtor «Kósh-Kerýen» poemasynda tarıhı otanyna oralǵan qandastardyń taǵdyryn ǵana emes, sonaý eski zamannan beri qaraı qazaq basynan san aýnaǵan tarıh kóshin, ýaqyt salǵan qasıetti bederlerdi ısharattap otyrǵany anyq. Aqyn poemasyn «Arǵy kósh», «Zarly kósh», «Nurly kósh» dep bólip atap arnaıy jyrlaýynda da osyndaı tereń maǵynaly astar jatyr.

«Taǵdyr» poemasynda áıel basyna áli tolyq teńdik tımegen qoǵamnyń kesirinen óz armanyna jete almaǵan qos muńlyqtyń mahabbaty baıandalady. Poema qıssalyq dástúrli tásilmen baıandalǵan. Poema basynda jyndy keıiptegi áıeldi mashına qaǵyp óltiredi de, onyń kim bolǵanyn baıandaýshy keıipkerdiń aýzymen jetkizedi. Sýretteletin oqıǵanyń basynda osyndaı ekspozıııa jasap baryp kirisý – oqyrmandy shyǵarmanyń ishki ıirimine bastaý úshin qoldanylatyn utqyr amaldardyń biri. Avtor osy amaldy oryndy paıdalanyp, shyǵarmanyń tartymdylyǵyn arttyra túsken. Poemaǵa arqaý bolǵan negizgi oqıǵa – Elik qyzdyń basyndaǵy tragedııalyq hal. Elik – bir baıdyń úkideı úlpildetken erke qyzy. Alaıda dúnıeqońyz baı qyzyn súıgenine emes, malǵa satady. Qyz amalsyzdan oraıyn taýyp súıgen jigiti Uzaqpen qashady. Osy eki arada qoǵamdyq jaǵdaıǵa baılanysty Uzaq áskerı mindetin óteýge ketip tiri oralmaıdy. Súıgen jardyń qaıǵysy, túrli sebeptiń qabattasýynan Elik qyz jyndanyp ketedi. Avtor tarıh bolyp elesi este qalǵan oqıǵanyń syryn osylaı jetkizedi.

Kitaptyń «Aýdarma óleńder» atalǵan úshinshi bóliminde qytaı klassıkalyq ádebıetiniń áıdik aqyndarynan tańdap aýdarylǵan óleńderi berilgen. Munda Lı Baı, Dý Fý, Baı zıýıı, Myń Haoran, Vań Veı qatarly qytaıdyń Tań dáýiriniń áıgili aqyndarynyń jáne Jańa dáýir Qytaı ádebıetiniń kórnektileri Aı ıń, Iýı Gýańchjýń, Chen Dýńdýń, Gý Chyń, Dıń Dań, Haı zy, Shý Tıń syndy ári lırık, ári romantık aqyndardyń óleńderin qulpyrta aýdarǵan.

Sharap iship shalqyǵan Tań dáýiriniń romantık aqyndarynyń óleńderinde ásirese tabıǵat kórinisteri kóbirek oryn alady. Peızaj jyrlaryn aýdarýda Dúken Másimhanuly sol klassık aqyndardyń deńgeıinde turyp, óleńniń oıyn, sezimdik boıaýyn, romantıkalyq lebin záredeı de báseńdetpeı tógilte aýdarady.

Mysaly, Lı Baıdyń «Aı astyndaǵy aqyn» óleńiniń aýdarmasynan birer shýmaq oqyp kórelik:

«Qolyma alyp kese toly sharapty,
Mańdaıymdy kók aspanǵa qarattym.
Aı astynda kóleńkeme sher tógip,
Jan jaramdy aı nuryna jalattym.
 
Ishpeı qoıdy sharabymdy aı, biraq,
Al kóleńkem jatyr jerde jaı qulap.
Aı astynda kóleńkemmen qalǵanym,
Jalǵan dostyń saraıynan 
jaılyraq».

Mundaıda aqyn tabıǵat sýretin mol áserge toǵyta jetkizýde tildiń qudiret-boıaýyna ıek artady. Tabıǵattyń myń boıaýly sýretin aqyndyq shabytpen áserli álpesh kúımen jetkizý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi. Aýdarmada oı men qısynnyń qabysyp turýy mańyzdy.

Sóz qýyp, ne biryńǵaı oı qýyp aýdarý taǵy qıyn. Sondyqtan aýdarma tájirıbesinen ótken qalamy júırik aýdarmashy bolmasa, ol ónerge qııanat jasaýmen birdeı. Ásirese ózge eldiń óresi bıik aqyndaryn aýdarý óte qıyn sharýa. О́leń aýdarý kez kelgen aqynnyń aqyndyǵyn, sýretkerlik qarymyn synaıdy.

Al dúldúl aqyn Dúken Másimhanulynyń aýdarma óleńderi kádimgi tól týyndydaı «tilge jeńil, júrekke jyly tıip» tógilip-aq tur.
Joǵaryda biz Dúken aqyn qazaqsha sóıletken bir ǵana aqynnyń óleńinen mysal keltirdik. Barlyǵynan birdeı úzindi alyp, jekelep qarastyryp, jintikteı taldap otyrýǵa shaǵyn maqalada múmkindik joq.

Qysqasy, aqyn Dúken Másimhanulynyń aýdarmadaǵy san salaly eńbekterin aldaǵy ýaqytta qytaı tilin jaqsy meńgergen zertteýshi-
ǵalymdar arnaıy qarastyrsa, nur ústine nur bolmaq. Sonymen birge elimizdegi túrli saıttar men merzimdi basylymdar onyń proza, poezııadaǵy aýdarmalaryn úzbeı jarııalap ta keledi. Mine, bul da onyń qytaı tilin tereń meńgergen sheber aýdarmashy ekeniniń aıǵaǵy.

Biz áıgili qytaıtanýshy-ǵalym, talantty aqyn, maıtalman aýdarmashy Dúken Másimhanulynyń «Júregimniń jumbaǵy» atty jyr jınaǵy týraly qysqasha pikirimizdi osy jerden túıindegimiz keledi. Dúken aqynnyń poezııasy jaıynda aıtylar oılar áli talaı arnaıy zertteýlerge júk bolary daýsyz. О́ıtkeni qazaq poezııasynda ózindik bederli belgisi, aıshyqty izi bar talantty aqyndy izdep oqıtyn oqyrmannyń kún ótken, jyl ótken saıyn kóp bola beretinine senimimiz kámil.

Taldaýbek Áshimhan,
ádebıettanýshy-ǵalym,
fılologııa ǵylymynyń
doktory