Túrmedegiler ózderine qol saldy: Jezqazǵan túrmesiniń 11 qyzmetkeri jazyqsyz sottalyp ketpek pe?

Foto: Orda.kz

Sottalǵandarmen jumys isteıtin mekemede, ózderi solardyń qataryna kirip ketken qyzmetkerler jaıly estip pe edińiz? Tasada jylap qalǵan anasy, artynda kútip otyrǵan jary men bala-shaǵasy qalǵan qyzmetkerler rasymen de kináli me? Jalpy, Qazaqstandaǵy «eń tynysh óńir» atalatyn Jezqazǵanda qandaı shý boldy? Orda.kz tilishisi osy is jaıly baıandady, dep jazdy qandastar.kz

2023 jyldyń 31 mamyrynan 1 maýsymǵa qaraǵan túni Jezqazǵannyń №62 mekemesindegi sottalýshylar kóterilis jasap, saldarynan  sot 11 qyzmetkerdi «kúsh qoldandy» degen aıyppen bas bostandyǵynan aıyrsa, ata-analar tarapy olardy jaı ǵana óz mindetin atqardy dep aqtaıdy.

Eki keshtiń arasynda oqıǵa qalaı bastaldy?

 Úkim boıynsha 31.05.2023 jyly saǵat 21:25 shamasynda Jezqazǵan qalasynyń ónerkásiptik aımaǵynda ornalasqan mekemeniń rejımdik bóliminiń birinshi qabatynda №6505 áskerı bólimniń 8-jeke atqyshtar rotasynyń baqylaýshy mamany B.T.Elemesov ishimdikke masań kúıdegi sottalǵan A.V.Ýshenındi №4 qapasqa kirgizýge alyp bara jatqan kezde tekserip, odan qara tústi «Samsung» markaly uıaly telefon taýyp alady. Sottalǵan A.V.Ýshenın qolynda turǵan uıaly telefondy jerge tastaı salady jáne qyzmetkerler A.V.Ýshenındi jerge jatqyzyp qoıady. Sol kúni saǵat 21:29 shamasynda mekeme bastyǵynyń kezekshi kómekshisi A.Ý.Túsipbekov jerde jatqan sottalǵan A.V.Ýshenındi ornynan turǵyzyp, ony ishki tártipti óreskel buzǵany úshin QAK-tiń №1 tártiptik ızolıatoryna qamaǵan.

Oqıǵa osylaı bastalǵan. Keıin yzaǵa berilgen sottalýshylardyń keıbiri dárethanaǵa kirip, óz qarnyn, moınyn tilgilep, jaralanyp shyqqan. Sot shyǵarǵan úkimde №62 mekeme qyzmetkerleri sottalǵandardyń namysyna tıetin sóz aıtyp, olardy jazyqsyz urǵany týraly oqıǵa jazylǵan. Al ol úkimge 11 qyzmetker kelispeıdi.

Sottalǵan 11 qyzmetker kimder?

• Qurmanǵazy Qabyldauly Bekbosynov – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekemesiniń basshysy.
• Halımýlla Kıshan – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekeme bastyǵynyń rejım
  jáne jedel is jónindegi orynbasary.
• Meıir Qaıyrberliuly Qaıyrberli – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekemesi
  qyzmeti bastyǵynyń kezekshi kómekshisi.
• Aıdar Maratuly Ahmetjanov – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekemesiniń sottalǵandar arasynda tárbıe jumysy bólimi teologııalyq, ońaltý jumysyn uıymdastyrý boıynsha tobynyń ınspektory.
• Ǵazız Seıtbekovıch Kýsmanov – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekemeniń jedel bóliminiń dinı ekstremızmge qarsy áreket etý tobynyń jedel ýákiliniń mindetin atqarýshy.
• Bekbolat Nurlanovıch Turǵanbaev – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekemeniń rejım bóliminiń jedel ýákili.
• Azamat Qanatuly Tursynov – Qylmystyq atqarý júıesi departamenti №62 mekemesiniń kezekshi
  qyzmetiniń mekeme bastyǵynyń kezekshi kómekshisi mindetin atqarýshy.
• Erkebulan Qusanuly Tólegenov – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulanynyń №6505 áskerı bóliminiń 8-atqyshtar rotasynyń 1-vzvod áskerı jasaq bastyǵy.
• Darhan Rahmetýllauly Balmaǵanbetov – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulanynyń №6505 áskerı bóliminiń 8-atqyshtar rotasynyń 1-vzvod áskerı aǵa baqylaýshysy.
• Maǵjan Orynbasaruly Tólegen – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulanynyń №6505 áskerı bóliminiń 8-atqyshtar rotasynyń 1-vzvod áskerı baqylaýshysy.
• Aleksandr Sergeevıch Sırotenko – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulanynyń №6505 áskerı bóliminiń 8-atqyshtar rotasynyń 1-vzvod áskerı baqylaýshysy.

Atalǵan qyzmetkerlerdiń bári osy oqıǵada isti bolǵan dep tanyldy. QR QK 146-babynyń 3-bóliginiń 1,3-tarmaqtarynda kózdelgen qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵany úshin olarǵa 4 jyldan 6 jylǵa deıingi bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalǵan.

Kináli emes ekeni týraly dáleli bar, biraq 4 jylǵa sottaldy

Oqıǵanyń tórikini – Aıdar Ahmetjanov. Ol 2015 jyldan beri №62 mekemede qyzmet etedi. Mindetterine ekstremızm úshin sottalǵandardy túzeý jolyna qoıý jáne radıkaldy ıdeıalardyń zııany týraly habardar etý úshin teolog mamany retindi ıslamdy úıretý kiredi. Anasy Januzaqova Záýreshtiń aıtýynsha, sot ony sottalǵan Kolesnıkov Evgenııdi «jambas tusynan tepti» dep tanyp, 4 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrǵan jáne de Ahmetjanov bolǵan oqıǵaǵa tek 2-3 mınýt qana qatysqan.

«Biraq «jambasynan tepki alǵan» azamat qarama-qarsy 1-ınstanııada ótinish jazdy. Ol ótinishinde: «Ahmetjanovtyń maǵan eshqandaı qatysy joq, soqqy da jasaǵan joq» degen qaǵazǵa qolhat kúıinde qolyn qoıyp, sotqa ótkizedi. Ony tekserý úshin qaıta-qaıta «seni eshkim qınaǵan joq pa?» dep suraqtyń astyna alǵan, biraq ol ózi jazǵany, ony eshkim qınamaǵany týraly aıtty, – dedi Ahmetjanovtyń anasy.

Mine qyzyq, qalǵan qyzmetkerler Aıdardyń 4 jyl bas bostandyǵynan aırylǵanyna tańqalǵan. Sot kezinde tipti odan ulynyń ne úshin sottalyp jatqanyn da bilgisi kelgen. Odan keıingi appellıaııalyq sotta túrmede shý kótergen sottalǵandar «basshysy» qatysyp, Ahmetjanovtyń aıyptalǵandardyń qatarynan kórgende, teologtyń ol jerde ne istep turǵanyn suraǵan jáne 3 kún qatarynan ony bosatýyn ótingen.

«1-shi ınstanııada prokýror er adam bolǵan edi, 2-shisinde áıel adam boldy. Ol jábirlenýshiniń ótinishinen keıin ózgeris engizgisi keldi me, ýaqyt suraǵan bolatyn. Biraq sheshimdi týra 1-ınstanııadaǵydaı esh ózgerissiz oqydy. Ol kezde áıel adam bolǵan soń ba, oqıǵa oǵan qatty áser etti. О́ıtkeni sotta ol sheshimin jylap turyp, bizge teris qarap oqydy»,– dedi Aıdardyń anasy.

Anasy sýdıanyń ózine baryp, balasynyń dáleli bola tura, ony qalaı sottap jibergenin suraǵanda eshteńe demesten ornynan turyp, ketip qalǵan. Prokýrorǵa barǵan kezde de ol da jylaǵan boıy sot kabınetinen shyǵyp ketken.

Sondaı-aq, Ahmetjanov sııaqty Bekbolat Turǵanbaevta da jábirlenýshi taraptan shaǵym joq.

Al óz sózinde Turǵanbaev oqıǵa bolǵan kúni 8:00-18:00 arasynda jumys istegenin, 23:00 mekeme aýmaǵyna qaıta kelgenin aıtqan jáne appelıaııalyq sot kezinde sottalýshy Kolesnıkov oǵan da eshqandaı shaǵymy joq ekeni týraly qolhat jazǵan.

Jaraly sottalýshyny aýrýhanaǵa aparamyn dep, 4 jyl 6 aıǵa sottaldy ma?

Taǵy da kóteriliske tolyq qatyspaǵan – Azamat Tursynov. Sot úkiminiń ol týraly málimdemesine súıensek, dabyl belgisimen kelgen mekeme qyzmetkeri A.K.Tursynov sottalǵandarǵa qatysty laýazymdy adam bola tura, adamdar toby bolyp, kemsitýge negizdelgen sebep boıynsha tán zardabyn nemese psıhıkalyq zardapty qasaqana keltirýge baǵyttalǵan qylmystyq is-áreketterin júzege asyra otyryp, olardyń ar-namysy men qadir-qasıetin qorlap, A.V.Ýshenındi qapastyń ishinen qansyrap jatqanyna qarmastan, asa qatigezdikpen ony aıaǵynan ustap súıretip, dálizge alyp shyǵady da, saǵat 00:24:36 ýaqytta A.K.Tursynov aıaǵymen jábirlenýshiniń arqa tusynan bir ret soqqy jasaıdy.

Al Azamat Tursynov sotta taǵylǵan aıypty moıyndamady. Onyń aıtýynsha, Ýshenın qapasta jatqan kezde, ony shyǵýyn surady, alaıda sottalýshy oǵan túrli balaǵat sózder aıtqan. Qansyrap jatqan Ýshenındi syrtqa shyǵaryp, aýrýhanaǵa alyp barǵan. Keıin mekemege qaıta oralǵan soń, ol óziniń qyzmettik mindetterine kirisken. Barlyq qarýdy ótkizip tastaǵan jáne eshqandaı da arnaıy qural qoldanbaǵan sondaı-aq, eshkimge fızıkalyq kúsh qoldanbaǵan.

«Appelıaııalyq sotta aıyptalýshy tarap sarapshy jaldadyq. Biz zań ǵylymdarynyń doktory, professor Marat Qoǵamovqa júgingen bolatynbyz. Onyń aıtýynsha, Tursynovtyń quqyq buzýshylyq jasaý kórsetkishi QR Qylmystyq kodeksiniń 146-babynyń 3-bóliginiń 1, 3-tarmaqtary boıynsha qaralǵan, degenmen ol tutqyndarǵa mundaı azaptaý qoldanbaǵan», – dedi Azamat Tursynovtyń anasy.

Sondaı-aq Azamattyń ákesi de appelıaııalyq sotta bolǵanyn aıtty. Onyń sózinshe, Azamat nábári 2 mınýt oqıǵaǵa qatysyp, qansyrap jatqan Ýshenındi syrtqa shyǵarǵan.

«Men appelıaııalyq sotta basynan aıaǵyna deıin boldym. Sonda jábirlenýshi Ýshenın sotta kimniń urǵanyn aıtyp otyrdy, biraq bizdiń uldy múldem aýzyna almady. Ol 2 mınýt qalǵanda keldi de Ýshenındi shyǵardy. Kamera aldynda jınalyp, nusqaýlyqtar ótken kezde meniń ulym bolmaǵan da», – dedi Tursynovtyń ákesi.

Sarapshynyń qorytyndysy

1-ınstanııa sotyna «Qyzmettik-jaýyngerlik qoldaný taktıkasy» kafedrasynyń oqytýshysy, podpolkovnık Turanov Ashat Jaqsybaıuly osy iske aralasyp, áskerı-jarǵylyq zertteý jasaǵan. Sarapshynyń zertteýi nátıjesine súıensek, áskerı qyzmetkerlerdiń (Erkebulan Tólegenov, Darhan Balmaǵanbetov, Maǵjan Tólegen, Aleksandr Sırotenko) isi – zańdy.

Aıyptaýshy taraptyń da pikirin qamtýǵa tyrystyq. Osyǵan baılanysty, 1-ınstanııa sotynda tórelik etken Tamara Korolevskaıanyń baspasóz hatshysyna habarlastyq. Alaıda, baspasóz hatshysy Azıza Salı bul is boıynsha pikir bildirýden bas tartty. Sonymen qatar, Qylmystyq-atqarý júıesi komıtetine (QAJK) resmı saýal joldandy.

Kórip turǵandaryńyzdaı ol sot isimen tolyq tanysý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Sotyna silteme jibergen. Siltemede áskerı sot týraly aqparat múldem joq. Al qorǵaýshy taraptyń kelesi úmiti 3-ınstanııa – kassaııalyq sotta, onyń qashan bolatyny ázirge belgisiz.