“Mundaı medal bir-eki muǵalimde ǵana bar“ – Gınness rekordtar kitabyna engen ustazben suhbat

Foto: Massaget.kz

Sýrettegi júzi jyly adam – Mýammer Gıýl, matematıka páni muǵalimi. 30 jyl boıy mektepte bilim berip keledi. Al nebári 29 jasynda Gınness rekordtar kitabyna engen. Onyń rekordyn áli eshkim jańartqan joq, dep jazady Massaget.kz qandastar.kz-ke silteme jasap.

Mýammer Gıýl – túrik, budan 30 jyl buryn Túrkııadan kóship kelgen. Sol kezde qabyldanǵan sheshim onyń ómirin túbegeıli ózgertti. Ol joǵary oqý ornyn aıaqtaǵan soń shetelde jumys istep kórgisi kelgen, 1-2 jyldan soń týǵan jerine oralamyn dep oılaǵan keıipker ómiriniń kóp bóligin týǵan jerindeı bolyp ketken Qazaqstanda súrip jatyr.

Keıipker 1994 jyly Aqtóbege kóship keledi. Qaladaǵy Qazaq-túrik lıeıinde (qazirgi ataýy – daryndy balalarǵa arnalǵan «Bilim-Innovaııa» lıeıi) matematıka páninen sabaq berip, 1995 jyly balalardy túrli olımpıadalar men jarystarǵa daıyndaı bastaıdy.

Nege Qazaqstan? Nege Aqtóbe?

«Belgili bir sebep joq, ýnıversıtetti támamdaǵan soń shetelde jumys isteýge yntam boldy. Qujattarymdy tapsyryp óttim, keıin Qazaqstanǵa kóship keldim. Munda kelgende uzaqqa qalamyn degen oı bolǵan joq. 1-2 jyl istep, elge qaıtamyn dep oıladym. Biraq Aqtóbe, mektep, balalar men jumys maǵan unady, sondyqtan qalyp qoıdym», – deıdi ol.

«Tarıhta bolmaǵan jaǵdaı»

Araǵa 5 jyl salyp, 2001 jyly Mýammer Gıýldiń 3 shákirti IMO dep atalatyn halyqaralyq olımpıadadan altyn alyp, rekord ornatady. Ustazdyń aıtýynsha, áli kúnge deıin bir elden, bir mektepten 3 birdeı oqýshy altyn alyp kórmegen.

«Matematıkter arasynda IMO degen eń myqty ári qıyn olımpıada bolady. Ol jylda ótetin jarys, shamamen 100 el, ár elden eń myqty degen 6 oqýshy qatysady. Biz 1996 jyldan bastap qatysyp júrmiz. 2001 jyly Amerıkada bolǵan jarysta 1 mektepten 1 jylda 3 oqýshy altyn medal aldy. Bul tarıhta bolmaǵan jaǵdaı», – deıdi ol.

Gınness rekordtar kitabyna enýdiń qandaı artyqshylyqtary bar?

«Negizi aıtarlyqtaı artyqshylyǵy joq. Bul jaı ǵana mártebe. Qazir 3 altyn turmaq, 1 altyn da alý qıynǵa soǵyp ketti. Qazir Qytaı basyp ozyp tur», – deıdi ustaz.

Altyn ıegerleri qazir qaıda?

Muǵalimniń aıtýynsha, úsheýi de oqý ornyn bitirip, qazir jumys istep jatyr. Kúnde jaǵdaı surasyp turmasa da, aradaǵy baılanys úzilgen joq.

«Baýyrjan Bektemirov Garvard ýnıversıtetin «matematıka» mamandyǵy boıynsha támamdady, al Álibek Aldanǵarov Amerıkadaǵy MIT oqý ornyn, Aman Jumakeshov Túrkııada bilim aldy. Olar qazir jumys istep jatyr. Matematıka olımpıadasynyń jeńimpazy Baýyrjan «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń dırektory, Álibek AQSh-ta, al Aman Aqtóbede munaı salasynda qyzmet etip jatyr. Tek úsheýimen emes, kóp balamen baılanys úzilgen joq. Sebebi biz 7-synyptan bastap, 11-synypqa deıin kúnde olımpıadaǵa daıyndalamyz ǵoı, sondyqtan jaqyn bolyp ketemiz», – deıdi ol.

Ustazdyń aıtýynsha, osy ýaqytqa deıin shákirtterimen birge 4 myńǵa jýyq halyqaralyq, respýblıkalyq olımpıada men jobaǵa qatysqan. 1996 jyldan beri jyl saıyn keminde 30 shákirtti olımpıadaǵa daıyndaıdy.

Ustazdyń kabıneti medal, alǵys hat pen túrli sertıfıkatqa toly. Munda tek onyń emes, shákirtteriniń de jemisi bar.

«Negizi dıplom budan da kóp, jartysy Aqtóbede, jartysy Astanada qalyp ketti. Aqtóbedegi mektepte tipti kýboktarymyz bar», – dedi ustaz uıalyp.

Osy jetistikteriniń arasynda qaısy mańyzdyraq, salmaqtyraq degende ol birden eki medaldi kórsetti. Ekeýi de IMO-dan, halyqaralyq matematıka olımpıadasynan beriletin medal. Bul – jetistikke jetken oqýshynyń ustazyna beriletin marapat. Onda «ustazyma, alǵyspen shákirtten» dep jazylǵan.

«Mundaı medal Qazaqstanda 1-2 muǵalimde ǵana bar», – deıdi keıipker.

Aqtóbede 14 jyl eńbek etkennen keıin, Astanaǵa aýysyp, 2008 jyldan bastap 16 jyl qyzmet etken. Qazir Almatyǵa kóship keldi. Ustazdyń ata-anasy – dárigerler. Olar da ulynyń aq halatty abzal jan bolǵanyn qalaǵan, alaıda Mýammer Gıýldiń qalaýy basqa boldy.

«Olar dáriger bolǵanymdy qalady, sebebi Túrkııada dáriger – abyroıly mamandyq. Biraq men dáriger bolǵym kelgen joq. Maǵan mektepte matematıka, fızıka muǵalimderiniń sabaq berýi unaıtyn», – deıdi ol.

Nege mektep, nege ýnıversıtet emes?

«Aqtóbede 14 jyl eńbek ettim, keıin maǵan «ýnıversıtetke baryp kórińiz» degen usynys tústi. Men ýnıversıtetke barǵym kelmedi. Eresekterge birnárse túsindirý ońaı emes. Túsindirý, árıne, qıyn emes, biraq balalarǵa túsindirgendeı lázzat almaısyń. Balalardyń emoııasy jarqyn kórinedi, oǵan qosa, olar birden qaǵyp alady», – dedi keıipker.

Muǵalimniń aıtýynsha, 30 jyl boıy qajyrly eńbektiń qupııasy – istep jatqan jumysqa degen mahabbat.

«Eń aldymen, qandaı jumys isteseńiz de, ony jaqsy kórý kerek. Al matematıkaǵa kelsek, negizi ony jaqsy kórmeseń, túsiný qıyn. Sondyqtan ony ómirdiń bir bóligi retinde qarap, jaqsy kórýge tyrysý kerek. О́z basym matematıkany jaqsy kórip, lázzat alamyn, sol úshin maǵan jumys isteý, sabaq túsindirý qıyn emes», – dedi ol.

Mýammer myrzanyń bir ereksheligi – sabaq túsindirgende kitapqa nemese kompıýterge qaramaý, kerisinshe, biletin nárseni ǵana aıtý. Alaıda pedagog esep shyǵarǵannan góri sabaq túsindirgen áldeqaıda qyzyq deıdi.

Matematıkany bári úırenip kete ala ma?

Ustaz «1 paıyz talant, 99 paıyz eńbek» degen qaǵıdaǵa kelispeıtinin aıtty. Onyń aıtýynsha, Gınness rekordtar kitabyna ený úshin tek talant pen eńbek az.

«Men «1 paıyz talant, 99 paıyz eńbek» degenge kelispeımin. 1 paıyz degen óte az, biraq talantqa qaraǵanda kóp eńbek etilýi kerek degenge kelisemin. Bulardan bólek, adam ózi qalaýy kerek. Onda jetistikke jete alady. Ár adam matematıkany úırene alady, bastysy, qalasa bolǵany. Biz olımpıadaǵa tek talanttylardy almaımyz. Alaıda kóbi «basy isteıtin, talantty adamdardy ǵana jınaıdy» dep qate oılaıdy. Olımpıada qysqa ýaqytta bolatyn nárse emes, oǵan uzaq ýaqyt daıyndalý qajet. Bala az ýaqyttan keıin qoıa salǵysy kelýi múmkin, al bireýdiń aıtqany emes, óz qalaýymen kelgen bala kez kelgen aýyrtpalyqqa tózip, aıaǵyna deıin barýǵa tyrysady da, barady da», – dep túıindedi muǵalim.

– Demek, jetistiktiń formýlasy «talant + eńbek + qalaý» ǵoı? 

– Iá, dál solaı!

«Olımpıada sport sııaqty…»

Muǵalimniń aıtýynsha, olımpıadaǵa daıyndyq kezinde tipti kanıkýlǵa da nazar aýdarylmaıdy. Balalar kúnde jattyǵady.

«Biz kúnde daıyndalamyz. Alaıda tańnan keshke deıin emes, menińshe, bul durys emes. Bulaı bolǵan jaǵdaıda adam aldymen mentaldy, keıin fızıkalyq turǵyda sharshaıdy. Adam kúnde birnárseni toqtaýsyz jasasa, onyń qyzyǵy ketip qalýy múmkin. Sondyqtan biz daıyndyqtan bólek, balalarǵa motıvaııa beremiz. Menińshe, motıvaııa – eń mańyzdysy. Balanyń qansha ýaqyt daıyndalǵanynan, qalaı daıyndalǵanynan motıvaııasy mańyzdyraq. Daıyndyq úzdiksiz, biraq az-azdan bolýy kerek. Bul sport sııaqty. Mysaly, fýtbol sportshylary tek 25 kún demalady, sol sııaqty olımpıadaǵa daıyndalyp jatqan adam kóp demalmaýy kerek, sebebi jınaqtaǵan qoryn umytyp qalýy múmkin», – deıdi keıipker.

Mýammer Gıýldiń sózinshe, olımpıadaǵa tek daıyndyq pen motıvaııa emes, sonymen qatar balanyń oıyna, kóńil kúıine, tipti ishken tamaǵyna da nazar aýdarylý kerek.

«Balaǵa az aqparat berip, ony kóp túsindirýi kerek, sosyn oqytýshy ózin balanyń ornyna qoıyp úırenýi kerek. Keı muǵalimniń problemasy sol – birjaqty qaraý. Balaǵa tapsyrma bermes buryn onyń deńgeıine qaraý kerek. Tapsyrmany teksergeni jón, tek kitaptaǵy nárseni berip otyrý durys emes. Muǵalim ózin balanyń ornyna qoıyp, berilgen tapsyrmany túsine ala ma, sony baıqaý kerek. Ár balaǵa jeke nazar aýdarylý kerek. Ár bala – jeke tulǵa. Keıbiri 2 saǵat daıyndalyp túsinip ketse, keıbirine 20 saǵat ta jetpeıdi», – dedi ol.

Mýammer Gıýl balalardy olımpıadaǵa qalaı daıyndaıdy? Keıipker qupııasyn aıtty.

«Daıyndyq kezinde esepterdi mindetti túrde dápterge jazyp shyǵaramyz, máselen, 4-5 jyl daıyndalsań, kem degende 20-30 daıyndyq dápteri bolýy kerek», – deıdi ol.

Sondaı-aq ustaz jyl saıyn olımpıada materıaldaryn jańartyp otyrýǵa keńes berdi.

Mektepte balalar Mýammer myrzany jaqsy kóredi. Ustazdy kórgenderdiń arasynda amandaspaı, jaǵdaıyn suramaı ketken oqýshy joq. Oǵan qosa, jaqynda muǵalimniń týǵan kúni bolǵan. Balalar ustazǵa zor densaýlyq pen qajymas qaırat tiledi.

«Qazirgi balalar mıǵa salmaq túsirmeıdi»

– Mýammer myrza, Z pen alfa urpaq arasynda bilimge qatysty qandaı aıyrmashylyq bar? Buryn ustazdarǵa bilim berý ońaıyraq bolǵany ras pa?

«Iá, aıyrmashylyq kóp. Buryn balalardyń qabyldaýy basqasha boldy. Sabaq túsindirgende bári bolmasa da, kóbiniń nazary sabaqta bolatyn, túsinbese de muǵalimdi tyńdaıtyn. Qazir, kerisinshe, jaqsy túsindirip, jaqsy nárse aıtyp otyrsańyz da túk tyńdamaıtyndar bar. Mysaly, bir synypta 4-5 adam nazar qoıyp tyńdaıdy, taǵy 4-5 adam ortasha tyńdaıdy, ıaǵnı bir qulaqtan kirip, ekinshisinen shyǵady, endi biri múlde tyńdamaıdy. Bul balalar jaman degen sóz emes, másele nazarda bolyp tur. Keıbireýler aıtqandy tyńdamaıdy, túsinýge yntasy bolmaıdy, olarǵa 100 ret túsindirseń de túsinbeıdi. Árıne, telefon, gadjetter de áser etedi. Buryn balalar bilmegenin ınternetten izdeıtin, qazir jasandy ıntellekt bar. Balalar tipti oılanbaıdy, daıyn nárseni tutynyp úırenip qalǵan. Tipti 1+1 degendi jasandy ıntellekt arqyly shyǵaratyndar bar. Negizi JI-dyń paıdasy kóp, biraq másele paıdalanýda. Balalardyń nazaryn ustap qalý da qıyn, biraq olarǵa «telefon ustama, kompıýterdi jap» dep tyıym salýǵa bolmaıdy. Ár nársede balans ustap, analız jasaı bilý, sony balalarǵa úıretý kerek. Qazirgi balalar mıǵa salmaq túsirmeıdi», – deıdi ol.

Matematıkter arasynda bedelge ıe ustaz dástúrli bilim berý júıesiniń shyrmaýynda qalǵan ustazdarǵa da keńes berdi.

 Pedagogtar jańa nárseden qoryqpaýy kerek

«Bári ózgerip jatyr. Buryn olımpıada daıyndyǵyna paıdalanylǵan ádister endi ózgerdi. Máselen, buryndary kitap boıynsha daıyndalatyn edik. Aldymen bir kitapty aıaqtap, keıin ekinshisine kóshetin edik. Taqyryp kitap boıynsha ashylatyn. Keıin munyń tıimsiz ekenin túsindim. Kitapqa emes, taqyrypqa basa nazar aýdarylýy kerek ekenin uqtym. Sonda bir taqyrypty ashý úshin 3-4 kitap aqtaryp qaraımyz. Keıde kitaptyń sońyna deıin jetpeı jatatynbyz, sondyqtan ádisti ózgertýge týra keldi. Buǵan balanyń nazary da áser etti. Balanyń nazaryn ustap qalý úshin ádisti ózgertý keregin túsindik. Konservatıv ustazdar ózgerýden, jańa nárseden qoryqpaýy kerek. Sebebi qazir balalar basqa. Zaman talabyna saı bolyp, zaman aǵymyna saı ózgerý kerek. Qazirgi balalar aqymaq emes, olardyń oılaý qabileti men qabyldaýy ózgerdi. Bolashaqta muǵalim kerek bolmaı qalýy da múmkin», – dep túıindedi ustaz.

– Mýammer myrza, bilim men matematıkany ysyryp, tek ózińiz týraly aıtyp berińizshi?

«Jaıaý júrgendi jaqsy kóremin. Matematıka men bilim berýden sharshaǵanda sportpen aınalysamyn. Men negizi bir jerde otyrǵandy onsha unatpaımyn. Onyń sebebin bilmeımin. Bir jerde uzaq otyra almaımyn. Aptasyna 2-3 ret fýtbol oınaımyn. Burynǵy oqýshylarmen lıgalarǵa, týrnırlerge qatysamyz. Tarıhı kitaptar oqyǵandy, podkast tyńdaǵandy unatamyn. Tek mıdy emes, deneni de shynyqtyryp otyrý kerek», – deıdi ol.

– Túrkııany saǵyndyńyz ba?

«Túrkııany saǵyndym, biraq Qazaqstanǵa úırenip qaldym. Alǵashynda qıyn boldy. Biraq keıin Aqtóbege úırenip kettim, adamdar unady. Aqtóbeni jaqsy kóremin, qazir de kóship barýǵa daıynmyn», – dedi ol.

Muǵalim ázirge zeınetke shyǵý nemese týǵan eline qaıtý týraly múldem oılamaıdy. Qazaqstanda qalyp, qarttyǵymdy osynda qarsy alamyn ba, kim bilsin dep qorytyndylady ol.